Nafta hind hakkab langema?

Nafta hind tõusis kolmapäeval viimase kahe ja poole aasta kõrgeima tasemeni, sest Iraanis on poliitilised rahutused. Analüütikute sõnul ei tohiks see naftatootmist segada, aga hinnad siiski tõusid. Iraan on OPECi naftakartelli suuruselt kolmas tootja.

Ka OPEC ja Venemaa on lubanud naftatootmist tänavu all hoida ning USA naftavarud langevad. Maailmamajanduse olukorra paranemine toetab aga nõudlust.

See on tekitanud olukorra, kus investorid on väga optimistlikud – niinimetatud pikkade positsioonide (tõusule panustavad positsioonid) hulk on järsult kasvanud, lühikesed positsioonid (langusele panustavad) on aga langenud madalaima tasemeni alates 2017. aasta veebruarist.

„Naftaturgu ootab ülekuumenemise ja spekuleerimise tõttu kindlasti korrektsioon, seda juba järgmisel kuul,“ ütles Commerzbanki tooraineuuringute juht Eugen Weinberg. Ma ootan, et nafta hinna korrektsioon ulatub järgmise paari kuu jooksul 10-15 protsendini. Praegused turu põhinäitajad ei õigusta sellist tugevust,“ ütles Weinberg.

Reedel hakkas nafta hind veidi langema, sest selgus, et USA tootmine siiski kasvab kiiresti. Reede õhtul maksis Brenti toornafta barrel 67,46 dollarit, WTI barreli eest tuli välja käia 61,25 dollarit. Rotterdami 95 bensiini tonni hind on praegu 626 dollarit. Veel selle aasta juulis maksis tonn alla 500 dollari.

Suurem osa varaklassidest näitas 2017. aastal head kasvu. Weinberg ütles, et toorainete sektorit on aga tagasi hoidnud rahapoliitika otsused ja geopoliitilised faktorid. Ta arvab, et toorainete puhul on 2018. aastal kõige tähtsam faktor investeerimisaktiivsus.

Spekulatiivsete nafta hinna tõusule panustavate positsioonide hulk on alates septembrist järsult kasvanud, sest OPEC ja 10 teist naftariiki, kelle hulgas oli ka Venemaa, leppisid kokku, et nafta tootmiskärbete kokkulepet pikendatakse kuni 2018. aasta lõpuni. See kokkulepe on aidanud vähendada nafta ülepakkumist ning üleliigseid varusid.

Detsembris tõstsid nii Goldman Sachs kui ka Morgan Stanley nafta hinnaprognoose. Goldman tõstis detsembri alguses WTI prognoosi 55 dollarilt 57,5 dollarile ja Brenti prognoosi 58 dollarilt 62 dollarile.

Investeerimispankade analüütikud ütlesid, et OPECi ja teiste naftariikide üksmeel on üllatavalt tugev ning see aitab tootmiskärbetega edasi minna ja ülepakkumist piirata. Tootmiskärbete kokkulepe jõustus 2017. aasta jaanuaris.

Veel 2014. aasta juunis kauples naftabarrel peaaegu 120 dollari juures. Siis hakkas hind kiiresti kukkuma, sest nõudlus vähenes, dollar tugevnes ning USA kildanafta tootmine sai hoo sisse. Esialgu ei tahtnud OPECi riigid oma tootmist vähendada ning pigem loodeti, et madalamate tootmiskuludega on võimalik teised tootjad (eelkõige USAs) välja süüa. See strateegia aga ei töötanud ning lõpuks otsustati tootmist siiski kärpida.