Daimler – tuntud Saksa kvaliteet

Daimleri juhtkond võttis 2012. aastal vastu strateegia Fit for Leadership. Selle programmi neljanda täiendatud versioonina soovitakse veel 2025. aastaks näha ette tõhususe parandamist 4 miljardi euro ulatuses. Sellega soovitakse säilitada kasumimarginaali 8–10% vahemikus.

Daimler pole vaid Mercedes-Benzi märki kandvate sõiduautode tootja. Sõiduautod annavad firmale küll 58% käibest ja 63% kasumist, kuid peale sõiduautode on suuruselt teine ärisegment veoautode tootmine, mis annab 22% käibest ja 16% kasumist. Sellele järgnevad finantsteenused, mis toovad 13% kasumist, kaubikute tootmine annab 8% ja busside tootmine 2% kasumist.

Kui rääkida sõiduautode müügist, siis nii Daimleril kui ka tema rivaalil BMW-l oli 2017. aasta seitsmes järjestikune rekordmüügi aasta. Kui Daimleri aktsia on viimasel aastal liikunud suhteliselt sarnaselt koduse rivaali BMWga, siis autode müüginumbri kasvatamisel on Daimler edukam olnud.

Nimelt kasvas Mercedeste müük 2017. aastal 9,9%, BMWde müük (koos Miniga) 4,2% ning Audide müük 0,6%. Globaalselt on Mercedes-Benz tippklassi brändide seas turuliider, müües eelmisel aastal 2,29 miljonit autot, võrreldes BMW 2,09 miljoni ning Audi 1,88 miljoni müüdud autoga.

Eriti suur kasv oli Mercedesel Hiinas, kus nende müük kasvas 26%, 588 000 autoni, jõudes sellega peaaegu samale tasemele BMW ja Audi müügiga (BMWga jäi vahe 7000 ja Audiga 10 000 autot). Euroopas kasvas Mercedeste müük aastaga 6,4%, samal ajal kui BMW müügi kasv oli vaid 0,5%. Ka koguseliselt müüs Mercedes BMWst rohkem, vastavalt 893 000 ja 827 000 autot. Kui veel 2007. aastal oli Mercedeste osakaal Euroopa automüügiturul 4,6%, siis nüüdseks on see tõusnud 5,7%-le.

Alates 2015. aasta lõpus toimunud Volkswageni diiselmootori emissiooniskandaalist pole Saksa autotootjad enam investorite seas olnud kuigivõrd populaarsed. Kui algselt oli skandaali keskmes vaid Volkswagen, siis 2016. aastal hakkasid kahtlused kanduma ka Daimlerile ning 2017. aasta juulis teatas firma, et kutsub tagasi enda sõnul „peaaegu kõik“ diiselmootoriga autod, et parandada probleem, mis tuleneb ülemäärasest heitgaasikogusest.

Vabatahtlik kolme miljoni auto tagasikutsumine läheb hinnanguliselt maksma 220 miljonit eurot. Samal ajal käib uurimine mitmes ametiasutuses nii USAs, Saksmaal kui ka Euroopa Liidus, nende tulemusi saab teada alles lähiaastatel. Viimane uudis selles vallas tuli alles 18. veebruaril, kui Saksa ajakirjanduse väitel on USA uurijad leidnud, et Daimleri autodel olid tõesti tarkvarasüsteemid, mis aitasid neil emissiooniteste läbida. Midagi ametlikku selles vallas veel teatatud ei ole, kuid selge on see, et sellised uurimused survestavad Daimleri aktsia hinda. Seda näitab kas või see, et hoolimata rekordilisest automüügist on Daimleri aktsia praegu 24% allpool 2015. aasta tipptasemest.

Diiselmootorite populaarsus hakkas langema juba mõni aasta enne emissiooniskandaali puhkemist. Nimelt oli vanades Euroopa Liidu riikides (EL 15) diiselmootoriga sõiduautode osakaalu tipp kõikidest müüdud uutest autodest 2011. aastal 56,1% peal. Sealt alates on nende osakaal vähenenud, jõudes 2016. aastal 49,9%-le. Samal ajal suureneb elektriautode populaarsus, mis moodustavad küll veel väga väikese osa kogu automüügist. Kui Euroopas kasvas sõiduautode müük 2017. aastal 3,3%, 15,63 miljonile autole, siis selle hulgas kasvas elektriautode müük 39%, 287 000 sõidukile.

Teine investorite mure on see, et lähiaastatel ei saa automüügi suuri kasvunumbreid enam korrata ning turg on küllastumisfaasis. Samas peab ütlema, et turu küllastumist kardeti juba eelmisel aastal ning maailma majanduskasv on näidanud hoopis tugevamat kasvu, kui veel aasta tagasi oodati. Seda on näidanud ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viimane majandusprognoos, kui 2018. ja 2019. aasta globaalse majanduskasvu prognoosi kergitati 0,2 protsendipunkti võrra, 3,9% peale. Selles valguses võime jätkuvalt oodata tugevat automüüki lähiaastateks. 2018. aasta tugevat starti iseloomustasid jaanuari automüüginäitajad Euroopas, kui uute autode müük kasvas Euroopa Liidu riikides aastaga 7,1%, 1,25 miljonile autole, jõudes selle näitajaga ligilähedale viimasele rekordilisele näitajale, mis oli 2008. aastal. See asjaolu, et uute autode müük on hoolimata kiirest kasvust ikka veel allpool eelmise majandustsükli tippu, on veel üks näitaja, mis peaks tõendama, et siit läheb müük praegu veel ülespoole.

Ka Daimlerile algas 2018. aasta edukalt – autode müük kasvas jaanuaris aasta võrdluses 8,4%, tehes jaanuari müügirekordi 193 400 autot. Euroopas oli kasv 5,9% ning Aasias 14,4%, mida vedasid vastavalt Saksamaa 21,6% müügi kasv ning Hiina 16,4% müügi kasv.

Daimler müüs 2017. aastal 3,3 miljonit sõidukit, millest sõiduautosid oli 2,24 miljonit. Mercedese automudelite lõikes olid populaarsemad maasturid 823 000 müüdud autoga, järgmine oli C-klass 493 000 autoga. Kõige suuremat kasvu näitas E-klass 31% kasvuga, 398 000 autoni. Viimastest margiuuendustest võib mainida luksuslikku S-klassi, mille uuendatud versiooni esitleti 2017. aasta aprillis. Olulised uuendused on veelgi parem juhtimisabi ning elektri hübriidsüsteem võimsama akuga, mis võimaldab ainult elektri toel sõita kuni 50 kilomeetrit.

Kuna Daimler soovib oma tugevat positsiooni luksusautode turul hoida, siis suurendati 2017. aastal investeeringud uurimis- ja arendustegevusse 15%, 8,7 miljardi euroni. Tulevikku vaatamisest annab tunnistust Daimleri uus ärisuundade kontseptsioon koondimega CASE, mis hõlmab selliseid mõisteid nagu „ühendatud“ (connected), „iseseisev“ (autonomous), „jagatud ja teenused“ ning „elektriline“. Selgelt viidatakse siin asjade internetile, isesõitvatele ning elektri jõul töötavatele autodele.

Daimler on järjest rohkem investeerinud elektriautodesse. Viimaste kvartalitulemuste valguses teatas Daimler rekordilisest investeeringust, mis plaanitakse 2018. aastal teha elektrimootoriga autode tootmisesse. On ju näha, et üle maailma võidab Tesla järjest suuremat populaarsust ning kui järjest rohkem rajatakse elektriautode laadimispunkte, siis ei saa suured autotootjad sellest trendist kõrvale jääda. Lisaks peavad autotootjad järgima eri riikides kehtestatud keskkonnanõudeid ning eriti oluline on keskkonnanõuete karmistumine järgmisel kümnendil, mis soosib elektriautode kasutamist CO2 heitmete puudumise tõttu.

Elektriautode vallas on Daimleril kaubamärgid Smart kaubamärk ning 2016. aastal loodud EQ. EQA kontseptauto versiooni esitleti 2017. aasta septembris ning tegemist on Smartist suurema elektriautoga, mille läbisõiduulatus on kuni 400 km. Daimler plaanib 2022. aastaks välja töötada kümme elektrimootoriga sõiduauto mudelit, alates kõige väiksematest Smartist kuni suurte maasturiteni. Esimesena soovitakse selle kümnendi lõpus välja tuua EQ linnamaastur. Smarti puhul soovitakse alates 2020. aastast Euroopas ja Põhja-Ameerikas müüa vaid elektriautosid.

Seoses investeeringutega andis Daimleri juhtkond 1. veebruaril teada, et selleks aastaks oodatakse hoolimata käibe kasvust EBIT kasumit samas suurusjärgus eelmisel aastal saavutatuga. Selline ettevaatlik prognoos ei meeldinud investoritele ning hoolimata rekordilise kasumi ning dividendi teavitamisest langes Daimleri aktsia hind samal päeval 2,4%.

Autotootjale kohaselt on P/E suhtarv turu keskmisega võrreldes madalam. Autotootjate müügitulemused kattuvad suhteliselt hästi kogu majanduse käekäiguga – kui majanduse olukord on hea, siis autode müük kasvab, ja vastupidi, kui majanduse olukord on halb, siis autode müük langeb. Seda me näeme praeguse majanduskasvu valguses, kui automüüjad teevad rekordeid, ning ka majanduslanguse ajal nägime, et autode müük langes mitukümmend protsenti. Nii et kui hakata autotootja aktsiasse investeerima, peab kõigepealt prognoosima, kas majandus lähiajal kasvab või kahaneb ning teiseks peab vaatama autotootja positsiooni tööstusharu sees. Diiselmootorite emissiooni skandaali valguses võib ka Daimlerile trahvi oodata, aga nagu me juba Volkswageni puhul nägime, ei mõjuta see pikemas perspektiivis firma edukat toimimist.