Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
UBS: naftahindade kiire tõus võib viia majanduslangusse
Naftahinnad on viimasel ajal tublisti tõusnud. Kui trend jätkub, siis võib see USAs majanduslanguse tekitada, hoiatab UBS.
Šveitsi investeerimispank ei ole ainuke finantsinstitutsioon, mis on kõrgemate naftahindade mõju pärast muret avaldanud. Naftafutuurid kauplevad praegu kolme ja poole aasta kõrgeimal tasemel, millele on kaasa aidanud nõudluse paranemine, pakkumise vähendamine ning geopoliitiliste pingete kasv Lähis-Idas ja Venezuelas.
Viimase aasta jooksul on
Brenti toornafta kallinenud 48 protsenti, 80 dollarini barrelist. WTI on samal ajal tõusnud 43 protsenti.
Kui naftahinnad kiiresti tõusevad, siis kütusekulud kasvavad ning see tähendab, et tarbijad saavad üldises majanduses vähem raha kulutada. Kui kulud hoopis vähenevad, siis mõjutab see negatiivselt naftat tootvate riikide majanduskasvu. Kuni viimase paari kuuni kauples nafta nende kahe pooluse vahel.
„Nüüd me oleme aga lähenema hakanud 100dollarisele barrelihinnale ja naftahindade mõju on jälle negatiivseks muutumas,“ ütlesid UBSi ökonomistid. Globaalsele majandusele on nende hinnangul kõige parem, kui nafta kaupleb 50-70 dollari vahemikus.
100dollarine barrelihind tähendaks, et UBS vähendab oma 2019. aasta globaalse majanduskasvu prognoosi 4 protsendilt 3,86ni. Lisaks sellele peaks globaalne inflatsioon sellise stsenaariumi kohaselt tõusma 4 protsendini.
UBS kirjutas, et piirkonniti on kasvava naftahinna mõju väga erinev. USA puhul on olukord veidi kehvem.
„Me peaksime naftahindade kiire kasvu võimalust tõsiselt võtma. Viimasest 6 majandussurutisest on 5 puhul just naftahinnad eelnevalt järsult tõusnud (USAs),“ teatas UBS.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.