Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit soovitab Iraanis äri jätkata
Pole naljalt küsimust, kus USA ja Euroopa Liit oleks nii selgelt vastaspoolel kui Iraani küsimuses: samal ajal kui USA tahab panna Iraani täieliku blokaadi alla, soovitab Euroopa Liit oma firmadel hoopis äri tegemisega rahulikult jätkata.
Sanktsioonid on Iraani riaalist aastaga pühkinud kolmandiku väärtusest.Foto: Scanpix
Euroopa Liidu esindajad mõistsid täna Iraanile kehtima hakanud USA sanktsioonid hukka ning lõid vastumeetme. Euroopa Liidus kehtima hakanud nn blokeerimisstatuut (blocking statute) keelab siinsetel ettevõtetel USA sanktsioonidest kinnipidamise. Teoreetiliselt on võimalik ka USA sanktsioone kartvatele ettevõtetele trahvi teha. Euroopa ametnikud on Deutsche Wellele aga kinnitanud, et eesmärk pole ettevõtteid topelt karistada – USA poolt, kui sanktsioonidest kinni ei peeta, Euroopa Liidu poolt, kui USA sanktsioonidele vilistatakse – pigem on tegu "hoiatava meetmega". Sanktsioone kardavad eelkõige Prantsusmaa ja Itaalia energiafirmad – äsja pidi Total loobuma 5 miljardi euro suurusest hiidprojektist Iraanis.
Ka finantsasutused pole USA sanktsioonidest vaimustuses. Iraani suunal on tagasihoidlik isegi Euroopa Liidu enda pank, Euroopa Investeerimispank (EIB) öelnud, et ei saavat enam Iraanis äri ajada – ligipääs rahvusvahelistele finantsturgudele, mida kontrollib USA, on lihtsalt nii palju olulisem.
Äriline otsus
Sellest hoolimata on Euroopa Liidu ametnikud öelnud, et Iraanis olemine või mitteolemine on eelkõige äriline otsus. Paraku on Euroopa Liit sattunud Iraani enda surve alla, kes on häälekalt nõudnud, et Euroopa tagaks nende naftaäri ja kaubanduse jätkamise.
Täna hakkasid Iraanile kehtima uued USA sanktsioonid. Tõsi, Iraani jaoks kõige valusamasse sektorisse ehk naftaärisse laienevad sanktsioonid alles novembris. Iraan ähvardab USAd omapoolsete sammudega ning Iraani seljataha on end seadnud ka Euroopa Liit, kus hakkas kehtima nn kaitseseadus, mis peaks teoreetiliselt Iraanis tegutsevaid Euroopa ettevõtteid USA viha eest kaitsma. Sest USA on öelnud karmid sõnad: kes aga Iraanis äri teeb, langeb ise sanktsioonide alla.
Euroopa Liidu välisvolinik Federica Mogherini ühes Suurbritannia, Saksa ja Prantsusmaa välisministritega mõistsid USA sanktsioonid hukka. Lisaks peab Euroopa komisjon USA plaanitavaid nn sekundaarseid sanktsioone Iraanis äri ajavatele Euroopa ettevõtetele illegaalseks. Kui nad seda siiski teevad, arestib USA kõik nende Ühendriikides asuvad varad. Pealekauba satuvad sanktsioonide alla ka need USA firmad, kes teevad koostööd Euroopa firmadega, kes omakorda Iraanis toimetavad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.