Jaga lugu:

Olympicu kasiino Radisson Blu Hotel Olümpias
Olympicu kasiino Radisson Blu Hotel Olümpias  Foto: Andras Kralla

Nüüd on see siis käes. Olympicu prospekt on valmis ja midagi rõõmustavat seal minu jaoks ei paista. Jäänud on vaid paar nõrka lootuskiirt.

„Likviidseid OEG aktsiaid tulevikus ei eksisteeri“ seisab prospektis. See kõlab investori jaoks nagu surmalask ja paneb mõtlema, et kui saad praegu aktsiast 1,9 euroga lahti, on see ehk isegi hästi saadud. Sest prospekti valguses näib, et realiseerub see kõige mustem stsenaarium, mille eest seaduse pügalatega sina peal olevad investorid Indrek Naur ja Kristjan Hänni hoiatasid: OEG ja Luksemburgi investeerimispankurid hakkavad skeemitama nõnda, et see, mis investorile pärast kõikide protsesside lõpule viimist kätte jääb, pole esiteks likviidne aktsia ja pealegi pole teada, missuguse hirmsa monstrumi omanikuks ma siis lõppkokkuvõttes jään.

Juriidiliselt korrektne? Tõenäoliselt küll. Eetiline? Ära aja naerma. Kirjutasin varem, et ei müü relva ähvarduselgi. Nüüd on relv otse otsmikule suunatud. Elu nagu maffiafilmis: müü vabatahtlikult soodsalt ära, muidu võtame kõik su raha tasuta!

Kas midagi saab ära teha?

Annan endale aru, et mina oma mõne tuhande aktsiaga protsessi vaevalt mõjutada saan. Aga kuulasin tutvusringkonnas maad ja nähtavasti on OEG-l veel hulk suuremat sorti aktsionäre järele jäänud, kes selle mageda olukorraga teps mitte rahul pole ning veel edasi võidelda kavatsevad. Teoorias võib juhtuda, et sünnib ime, lobitöö kannab vilja ning tulebki ehk 2.maini kestva pakkumisperioodi jooksul praegusest kõrgem pakkumine. Suurt lootust ma kahjuks ei hellita.

Võib juhtuda veel, et kuigi Odyssey saab kätte suurema hulga OEG aktsiaid ja lajatab Tallinna börsile lahkumisavalduse lauale, siis viimane sõna jääb Tallinna börsi vastavale komisjonile, kes võib otsustada, et ei, poisid, nii ei lähe – liiga palju on veel jäänud ettevõttesse väikeaktsionäre, kelle huvisid kaitsta tuleb. Ehk ütleb oma sõna sekka ka finantsinspektsioon. Kas saab rääkida Olympicu puhul turuhinnaga ülevõtmisest, kui vaat et kolmandiku hinnast maksab OEG sellest jaotamata kasumi näol ise? Ja kui rõõmsa pilguga vaataks riik sellele, et siit – tont neid Eesti seadusi võtku – skeemidega rõõmsalt aastaid kodus paisunud maksuraha otse Luksemburgi kanditakse? Riik on seni pöidlaid keerutanud ja vaikinud.

Et nimetatud asutused Odysseyle ja OEG-le näppudele koputavad, loodab ka investor Mikk Talpsepp, kes Äripäeva raadios nentis, et tema hinnangul on pakkumine madal. „Võiks ju öelda, et te ostate suuromanikelt 1,90ga, on okei, aga me tahame säilitada Tallinna börsi usaldusväärsust. See, et võetakse kuue kuu keskmise hinnaga üle, on ikka madal ja tähendab, et Tallinna börsi investori jaoks on kaitstus nõrk,“ rääkis ta ning lisas, et las Karu ja Korpusov müüvad 1,9ga, kui tahavad – pangu Odyssey teistele 5 protsentigi juurde. Võrdluseks tõi ta USA börsi, kus ülevõtmine turuhinnast ikka tubli 30–40 protsenti kõrgem hinna eest ära tehakse. Ma olen ülereguleerimise suur vastane, aga ehk on siin mõttekoht ka seaduse loojatele: kui tahame olla justkui lääs, aga ettevõtted veel lääne reeglite järgi käituda ei mõista, tasub ehk seadusel siin abirattad alla panna.

Mind teeb murelikuks see hullem stsenaarium: et realiseeruvad hirmud, hoian enda käes aktsiaid, mille tulevase väärtusetuse eest mind prospekt, Karu ja börsiteated igal sammul hoiatavad. Siis olen 9000 eurost ilma.

Välistada ei saa loomulikult sedagi, et teeme Karule praegu koledasti liiga ning 1,9eurone pakkumine osutub tagantjärele vägagi heldeks. Kui nii juhtub, siis ei jäägi muud üle kui vanameistrit kättpidi tänama minna, et sedavõrd hea pakkumise omal ajal välja suutis kaubelda. Elunäinud investorina ei saa sedagi välistada ning kahtlemata võib Karu kasiinofirma tulevikuväljavaadete kohta teada nii mõndagi, mida pelgalt aruandeid lapates ei leia.

Täna ulatus börsil OEG käive pea 4 miljoni euroni. Mina müüjate seas ei olnud. Pakkumisperiood on veel pikk, näis, mis saab. Jõuab veel müüa küll.

Üks on aga kindel. Ma jätan endale lõpuks ühe aktsia puhtsportlikust huvist alles. Olen OEG kui ühe Eesti börsi lipulaeva käekäiku aastaid jälginud, temasse uskunud, talle kaasa elanud ja tahan nüüdki tema imelisest muundumisest investeerimispankurite käe all osa saada. Kui muud ei saa, siis vähemalt törts nalja tuleb ikka ära.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt