Mõni pidu ei saagi otsa

Viimased aastad on kinnisvara müüjatele olnud üks paras õudusunenägu. Esialgne rõõm kiiresti müüdud korteri või kinnistu pärast asendub varsti enese kirumisega, sest pea iga kuu ilmub uudiseid uutest hinnarekorditest.

Ärge kurvastage, see aeg hakkab nüüd läbi saama ning kohalik kinnisvaraturg muutub tavapäraseks ja igavaks. Sellise järelduse teeb Äripäev meie veergudel viimastel kuudel toimunud hoogsast debatist, milles on osalenud arvukalt pessimiste ja optimiste.

Asume oma väitega õrnal jääl, sest kinnisvaraturu arengut on võimatu täpselt prognoosida, kuid on mõned märgid, mis toimetuse hinnangul viitavad turu rahunemisele ja sellele, et praegu ei ole kinnisvaraturul tegutsejate äriplaanis kõige tugevam nurgakivi kiire hinnakasvu lootus. Samas ei ole me nõus teise äärmusega: me ei jaga kohe-kohe saabuva järjekordse krahhi kartust. 

Tallinnas on korterite hinnaliikumine olnud erisuunaline. Näiteks üleeile teatas 1Partner Kinnisvara, et Mustamäe linnaosas on toimunud korterite hinna ulmeline tõus. Keskmine ruutmeetri hind oli augustis 1600 eurot, mis on mulluse augustiga võrreldes 15,5 protsenti rohkem. Üllatusena on aga senises staarlinnaosas, Põhja-Tallinnas aastaga hinnad hoopis langenud. Mustamäel on hinnatõusu lükanud tagant uute ja keskmisest suuremate korterelamute valmimine, vanemate ja väiksemate korterite hind on püsinud aga stabiilne. Põhja-Tallinna keskmise hinna piduriks on olnud jällegi odavamate korterite turule tulek. Keskmiselt on aastaga Tallinnas korterid kallinenud 5,9 protsenti.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhi Jaanus Lauguse väitel on pealinnas korterite hind jõudnud sarnasele tasemele eelmiste tipphindadega. Viimaste aastate kiire hinnatõus on toonud kinnisvaraturule üha rohkem tegijaid ning pakkumiste kasv on üks argument, mis toetab väidet, et hinnakasv aeglustub.

Teiseks piduriks saab seesama kiirelt kasvanud hind. Ostujõud ei suuda liikuda hinnatõusuga samas tempos ning see aeglustab otsustamist. Kuna ostjatel on rohkem valida ning valikus olevad objektid on kallimad, siis pikeneb korterite müügis oleku aeg, mis omakorda võiks pärssida hinnatõusu.

Pessimistid trambivad sellise kirjelduse peale jalgu ja väidavad, et see on soov­unelm. Ka kümme aastat tagasi leiti hulgaliselt argumente, mis viitasid, et stabiilne hinnakasv jätkub väga pikka aega. Kuid ühel hetkel oli kinnisvaraturg külmunud, ostjad kadunud ja hinnatasemed oluliselt madalamal. 

Äripäev ei astu veel kinnisvarakrahhi kuulutajate paati ka põhjusel, et kinnisvaraturg sõltub palju üldisest majanduskeskkonnast. Intressitase on ikka veel väga soodne. Eestit vaevab tööjõupuudus, inimeste sissetulekud ning laenuvõime kasvavad. Õhus ei ole tunda läheneva krahhi märke.

Jah, korterit ei õnnestu müüa kohe esimese kuuga, ja kuna pakkumisi on palju, siis peab ka müüjate turundustegevus olema agressiivsem, kuid see ei anna veel põhjust pessimismiks. See, et kõik vähegi elamispinda meenutav väga kiiresti ostjat ei leia, on pigem hea uudis.