E-resident sajab pangas taevast maa peale

Uudis, et telekomide edetabeli võitis e-residendi firma, sobib hästi e-residentsust reklaamima. See kõlab nagu Taavi Kotka elustunud unistus.

Kiitusega Eesti ärikliimale ei ole kitsi ka värske tabeli võitja ise. Ühtlasi on ta ka elav näide tõrkest, mis võiks mõne nõrgema usuga e-residendi soovi Eestis äri ajada lõplikult kustutada. 

Kuni pangad koos riigiga lahendust ei leia, kuidas e-residendist ettevõtjad ikkagi pangakontod saaksid ja aferistid mitte, ei ole aus Eestit e-residentidele hea ettevõtluskohana välja käia. Viimane aeg on koos maha istuda ja otsustada, kuidas edasi.

Telekomi valdkonna edetabeli võitis Oleg Savanovichi firma Telexchange System, mis pakub VoIP- ehk internetitelefoniteenust. Seda, et konkurendid ettevõttest kuigipalju ei tea, on varemgi Äripäeva edetabelite puhul ette tulnud, sest lisaks neis võetakse lisaks käibe ja kasumi suurusele arvesse nende kasvu kiirust ja see annab võimaluse ka väiksematele. Seekord on põhjuseks osalt see, et ettevõtte kliendid on Venemaal, Usbekistanis, Ukrainas ja Laoses. Ja teisalt see, et ettevõtte omanik on Venemaa päritolu Rootsis elav Eesti e-resident.

Tema on üks inimene, kelletaolistele e-residentsuse uus suund on võetud. Sest programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul pole eesmärk enam 10 miljonit e-kodanikku, vaid 20 000 e-kodaniku firmat aastaks 2020. Tegelikult pole Savanovichi firma Eestis puhas e-residentsuse teene, vaid tegutseb siin juba kümme aastat, e-residendiks sai ta alles eelmisel aastal.

E-residentsusega on Savanovich väga rahul – see on tülina- ja bürokraatiavaba. Halbu sõnu on tal öelda ainult pankade kohta. See pole sugugi väike miinus, e-residendist firmaomanikule on pangateenused kriitilise tähtsusega.

Savanovich oli pettunud, et e-residendi staatus ei aita pangakonto avamisele üldse kaasa. Üks pank sulges tema konto, kuna ta pole Eesti elanik, teine ei vastanud konto avamise palvele üldse ja kolmas teatas, et nemad alla 10miljonilist käivet jutule ei võta. Erafirmade otsused, kes neid käskida saab, aga riigi e-residentsuse programmi loosungitega läheb selline tegevus risti.

Tavaliselt põhjendavad pangad leigust e-residentide vastu sellega, et neil on võimatu kontrollida kliente, kellel Eestiga seost pole, ja nii on oht saada trahvi terrori- ja rahapesuvastaste reeglite puuduliku täitmise eest. Savanovichi juhtum aga näitab, et see ei ole alati põhjus, vaid ainult ettekääne.

Kas on mingi präänik, mis pankade soovi e-kodanike kontrolli enda peale võtma ahvatleb, see võikski arutelul selguda.

Ühe e-residendi eelisena käib Eesti välja, et pangaülekandeid saab siin teha sekunditega. Vastu võeti seadus, mis võimaldab pangas kontot avada Eestisse kohale tulemata. Sellest kõigest on aga vähe kasu, kui pangad e-residente ei armasta. Nii kauaks võiks EASi e-residentsuse projekt, kus pooled inimesed tegelevad idee maailmale müümisega, hoogu maha võtta ja oma argumente elule vastavaks kohendada.

Kui pangad e-residentsusega mässata ei soovi, võivad probleemi lahendada ka teised fintech-ettevõtted, kellele kehtivad pankadest leebemad nõuded ja kel on suurem huvi.