Info liikumisele ei tohi kätt ette panna

Maksuameti algatus avaldada igas kvartalis kõigi Eesti ettevõte käive, makstud maksud ja töötajate arv on igatpidi suurepärane toimimine, mida ühegi põhjendusega tagasi pöörata ei tohiks – ka mitte põhjusel, et börsiettevõtete andmed jõuavad neisse tabelitesse enne kui börsile.

Mitte maksuamet ei pea avalikustama vähem, vaid börs ja börsiettevõtted peaksid avalikustama rohkem. Kui maksuamet on ettevõtluskeskkonna läbipaistvana hoidmisel muust ärikeskkonnast sammukese ees, siis annab ta eeskuju börsile ja börsiettevõtetele, kes saavad liigagi sageli pugeda selle taha, et enne ametliku börsiteate avaldamist ei saa nad sellest või teisest rääkida.

Kui börsiettevõtted leiavad, et maksuameti kaudu jõuab avalikkuse ette olulist infot, siis tuleks neil ameti kvartaalsete ülevaadete ilmumisega lihtsalt arvestada ja jagada aktsionäridele ja avalikkusele infot teadmises, et osa nende kohta käivat teavet on maksuameti kaudu kättesaadav enne, kui sisseharjunud börsiteadete väljastamise kord sellele järele jõuab. 

Äripäev ei mõista väikeinvestoreid, kelle meelest on maksuamet teinud midagi taunitavat. Kui teadlikum börsiinvestor saab maksuameti avaldatavate andmete kaudu infot varem kui need investorid, kes sedasorti andmetel silma peal pidada ei taipa, siis on koos sellega saadud kauplemiseelis igati okei: kõiki avalikke andmeid tohib kasutada. See ei ole mingi ebaausa konkurentsieelise saamine, vaid harilik avalikult kätte saadavate andmete kasutamise ja tõlgendamise õigus, mis on olemas ka neil investoritel, kes said maksuameti andmete kättesaadavusest teada alles pärast Äripäeva eilset kaanelugu.

Toimetus ei pea ka usutavaks, et investoritele maksuameti kaudu avaldatud andmete olemasolu ja kättesaadavus kuidagi üllatav oleks. Maksuamet avaldab neid andmeid juba mõnda aega ja Äripäev on neid andmeid uudislugude kirjutamisel kasutanud varemgi. Kui mõni investor sellise info olemasolu märganud ei ole, siis nüüd võiks hakata märkama. 

Kahtlemata ei ole tegemist andmetega, mille põhjal saaks vahetult investeerimisotsuseid langetada: mistahes andmete kasutamine eeldab analüüsivõimet ja oskust informatsiooni konteksti panna. Kvartaalne käive ei ole kindlasti ainus indikaator, mille järgi otsuseid teha. Ent see, et hulk investoreid ei ole taibanud maksuameti infot kasutada, näitab pigem nende passiivsust ja rahuldumist dividendituluga. 

Tõsiasi, et börsiettevõtted ise siin suurt probleemi ei näe, räägib ise enda eest. Börsi muret, et börsiettevõtted võivad ebamugavasse olukorda sattuda, võib ju iseenesest mõista, ent keegi ei keela ettevõtetel infot börsisüsteemi kaudu edastada samal ajal kui maksuametile. Börsiettevõtted ei pea hakkama maksuametiga võidu jooksma – neil tuleb nii või teisiti otsustada, missugune info on niivõrd oluline, et seda tuleks viivitamata aktsionäride ja börsiga jagada. Kui börsiettevõtted leiavad, et maksuameti kaudu teatavaks saav informatsioon on tähtis ja kaalukas, saavad nad seda ise jagada ka börsisüsteemi kaudu. Kui see sünnib tänu maksuametile varem, osutuvad võitjaks info tarbija ja ettevõtluskeskkond.

Peaasi on see, et keegi ei tahaks informatsiooni avaldamist piirata. Maksuameti tava on igati kooskõlas sellega, mida Äripäeva oluliseks peab: see aitab kaasa avatuma ja informeerituma ettevõtluskeskkonna loomisele, mis on toimetuse silmis üks tähtsamaid eesmärke üleüldse.