Tark põllumees maandab oma riskid ise

Äripäev 03. august 2018, 08:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180803/OPINION01/180809922/AR/0/AR-180809922.jpg

Aastad ei ole vennad ning heal ajal raha kogumine riskifondi võimaldaks seda kehval aastal hädalistele jagada.

Maaeluministeeriumi andmetel on tänavune põud hävitanud 30–50 protsenti suvivilja saagist. Samuti on praktiliselt hävinud kartulisaak. Põllumeeste kinnitusel on tegu kriisiga, mis vääriks valitsuse poolt eriolukorra väljakuulutamist.

Äripäev leiab, et keskmisest aastast erinev ilmastik ei saa olla põhjuseks eriolukorra väljakuulutamisele. Põllumehed peaksid olema suutelised selliseid riske iseseisvalt maandama, luues selleks näiteks kollektiivse riskifondi.

Tavapärasest põuasem või vihmasem või külmem ilm mõjutab loomulikult saagikust ning suvi, mis rõõmustab puhkajat, võib põllumehe morniks muuta. Kuid tegu ei ole ootamatu maavärina, vulkaanipurske või muu looduskatastroofiga, mis nõuab valitsuse erakorralist sekkumist.

Hinnad tõusevad

Kui saak on kehv, tõusevad põllumajandussaaduste hinnad ning hoolas põllumees saab siiski oma töö eest vääriliselt tasutud. Ilmast tingitud hinnatõusu on juba ka näha. Euroopa nisu hind on aasta algusest tõusnud 30% ning on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel.

Kuna meie naabrid Läti ja Leedu kuulutasid erinevalt Eestist siiski välja erakorralise olukorra, mis aitab põllumeestel paremini hakkama saada, võib juhtuda, et lõunanaabrid suudavad pakkuda ka meie turule odavaid põllumajandussaadusi ning oodatud hinnatõus Eesti põllumeheni ei jõua. Sellisel juhul oleks suur abi paremal ajal kõrvale pandud varudest. Sest aastad ei ole ju vennad ning kui tänavune aasta põllumeest ei hellita, siis mõni varasem on kindlasti olnud sellevõrra soodsam.

Isamaa esimees, endine põllumajandusminister ning ise ka popsitalu pidaja Helir-Valdor Seeder leiabki, et ideaalis ei peaks põllumeeste kriise erakorraliselt lahendama valitsus.

Selleks peaks olema paindlik puhver, näiteks riskifond või kindlustus, kuhu heal ajal raha koguda, et seda siis kehvematel aastatel hädalistele jagada. Seni on selle loomine jäänud põllumeeste leiguse taha. Loodetakse otsetoetustele ega taheta osa kasumist kindlustuse tarbeks ära anda.

Lätis ja Leedus, kus saagikindlustuse võimalus olemas, pole see kõrge hinna tõttu põllumeeste seas populaarne. Ehk aitab kindlustuse atraktiivsust tõsta maaeluministeeriumis väljatöötamisel olev uus meede, millega tuleval aastal eraldatakse maaelu arengukavas 2 miljonit eurot, et toetada põllumeestel oma saagi kindlustamist ilmaolude vastu.

Halva ilmaga tuleb arvestada

Kui kollektiivselt riskifondi panustada ei soovita, jääbki põllumehel kehva aasta korral üle vaid kaks võimalust – kas maandada riskid iseseisvalt või hüüda appi valitsust.

Valitsus otsustaski eile eraldada oma reservidest 20 miljonit eurot, millega saaks leevendada põuakahjusid. Lisaks toetab valitsus kõikvõimalike toetuste varasemat väljamaksmist. Ka pangad on lubanud põllumeestele vastu tulla ja laenumaksete nõudmisel paindlikud olla.

Tark põllumees aga valitsusele lootma ei jää, sest poliitikute meel on sama muutlik nagu ilm. Lepingute sõlmimisel tasub arvestada ka halva ilmaga ning headel aastatel varusid koguda.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. August 2018, 16:04

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing