Jõukas turist tuleb Eestisse tuua

Maailmas on turism üks kiiremini kasvavaid majandusharusid, kuid Eestis vähenes statistikaameti andmeil mullu siin ööbinud välisturistide arv. Soome turistid, kes moodustavad 40 protsenti Eesti külastajate üldarvust, ööbisid Eestis 200 000 korda vähem kui kaks aastat varem. Välisturistid jätsid siia mullu hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, veidi rohkem kui varem, aga Eesti majanduse vereringesse jäi siiski tulemata arvestatav hulk raha.

Soome turistide arvu vähenemist mõjutas kindlasti aktsiiside tõstmine, kuid Äripäeva hinnangul tasub ka ettevõtjail peeglisse vaadata. Eesti elu on muutunud kallimaks ja selle taga ei ole vaid valitsuse otsused. Turismisektor on liiga kauaks paigale tammuma jäänud, tegemata piisavalt jõupingutusi, et siia rikkaid turiste meelitada. Kus on uued konverentsikeskused, inglisekeelsed infosildid, Eesti sihipärane turundamine Aasia turistidele või noorema põlvkonna soomlastele, on vaid mõned küsimused, mis nõuavad vastust.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli võib küll väita, et Eesti turismil läheb väga hästi, aga kui me võrdleme end teiste riikidega, siis on seal ikkagi toimunud kasv, mitte kahanemine.

Üks põhjus Soome turistide vähenemisele võib olla see, et neil läheb lihtsalt liiga hästi. Kui seal oli masu, oli Tallinn Soome turiste täis. „Soome majandusel läheb hästi, töötuid on vähe – ei saa käia Eestis,“ põhjendas Äripäevale Nordic Hotel Forumi tegevdirektor Feliks Mägus.

Kuid paraku ei kuule vanalinna tänavail nii palju soome keelt kui varem ka teistel põhjustel. Novembris küsisid Helsingin Sanomat ja Ilta Sanomat oma lugejatelt Eesti kohta arvamust ja kõige enam leidis toetust seisukoht, et „eestlased on juba pikemat aega suhtunud soomlastesse üleolevalt, teenindus on restoranides mannetu, ülehinnatud, seega pole ime, et turistid on kadunud.”

Võime ju väita, et meil polegi vaja lärmavaid alkoturiste või kruiisilaevade ühepäevaliblikaid. Eesti huvides polegi olla odav sihtriik, kus nädalavahetustel ja koolivaheaegadel end maha laadida. Kuid soomlased ei käi siin enam vaid napsu pärast. Pealegi jõuavad just nemad Tallinnast kaugemale, tuues tulu ka väljapoole.

Eesti elu on viimase kümnekonna aastaga palju muutunud, kuid turismisektoril pole hästi õnnestunud leida oma nägu, mis kõnetaks nii soomlasi, venelasi kui näiteks hiinlasi, kelle välismaa-reiside arv on kümnekonna aastaga rohkem kui kolmekordistunud. Kui suudame hiinlaste buumist pisikesegi osa Eestisse meelitada, ei peaks me enam turistide vähesuse üle kurtma. Samas tuleb teha tööd ka sellega, mida pakume. Hindu võib ju tõsta, kuid teeninduse kvaliteet ei tohiks meenutada nõukogude aega.

Teine oluline teema on konverentsiturismi arendamine. Lisaks erainvestoritele on siin vaja ka riigi ja eelkõige Tallinna omavalitsuse tegutsemist. Konverentsituristid kulutavad keskmisest turistist rohkem, viibivad siin kauem, nad on jõukamad ja tegusamad inimesed, kes levitavad sõna oma mõjukate kolleegide seas ja tulevad järgmine kord puhkajatena tagasi, tuues meile veel kord tulu. Aga jätkuvalt pole meil suuremat konverentsikeskust. Tallinn plaanib teha Linnahallist konverentsikeskuse, kuid on sellega toppama jäänud. Nagu ütles Go Traveli nõukogu juht Tiit Pruuli, pole meil konverentsiturismi arendamiseks midagi tehtud, kuid jokutamiseks enam aega ei ole. Konverentsituristide pärast käib kõva rebimine ning Riia ja Vilnius ei maga.