12. november 2010 kell 7:27

KOV osalegu jäätmeturul võrdses konkurentsis

Riigihangete seadus võimaldab omavalitsusel võtta ilma konkursita üle tema territooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu ning määrata selle teenuse eest just niisuguse hind, nagu ise soovib, kinnitab Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juht Margit Rüütelmann.

Järgneb Margit Rüütelmanni kommentaar Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši eilsele artiklile "Seadustega Tallinna vastu?":

Ajakirjanduses on viimasel nädalal palju kaevatud selle üle, nagu ahistataks omavalitsuste õigusi jäätmeveo teenuse osutamisel. Paraku ei ole asja tegelikku tausta selgitatud ja kiivalt on varjatud asjaolu, et ükski senikehtinud, kehtimahakkav või plaanitav seadusemuudatus ei ole keelanud omavalitsusel jäätmeturul teenust osutada, kui see on osutatud võrdse konkurentsi tingimustes.

Mõnede omavalitsuste huvi ettevõttena ise teenust osutada, iseenda üle järelvalvet teostada ja kontrollimatult jäätmetekitajale arveid kirjutada võib anda küll lisasissetulekut linnakassasse, kuid ei pruugi kaitsta jäätmetekitaja õigust hea hinnaga kvaliteetsele teenusele. 

Miks korraldatud jäätmeveo konkursid ei toiminud?

Aastal 2004 võeti vastu jäätmeseadus, mis muutis kardinaalselt senini toiminud jäätmekäitlussüsteemi. Riik otsustas, et vabaturu asemel tuleb olmejäätmete käitluses üle minna konkursside põhisele süsteemile. Seadus nägi ette, et kui omavalitsuse territooriumil on rohkem kui 1500 elanikku, siis tuleb korraldada konkurss ja leida jäätmevedaja, milline saab seal piirkonnas ainuõiguse olmejäätmete kogumiseks ja veoks.

Konkursse hakati korraldama 2001. aastal välja antud majandusministri määruse alusel. Kuna nimetatud määrus oli välja antud ajal, kui jäätmeveokonkurssidest sellisel kujul veel midagi teada ei olnud, siis ilmnesid konkursside läbiviimisel peagi probleemid. Määrus oli liiga üldsõnaline, liiga palju sätteid oli reguleerimata ning konkursid hakkasid üsna pea jõudma otsapidi kohtusse.

Kohtuveskid teadupärast jahvatavad aeglaselt ja seetõttu tekkis omavalitsustel probleem, kuidas jäätmeseadust täita kui seaduses nõutud konkurssi ei saa lõpuni viia pidevate kohtuvaidluste tõttu.

Miks riigihangete seadus?

Konkursside sagedane vaidlustamine on olnud teemaks mitmetel riigi ja omavalitsuse esindajate kohtumistel Eesti Jäätmekäitlejate Liiduga (EJKL) ning liit tegi ettepaneku, hakata konkursse korraldama riigihangete seaduse alusel, kuna jäätmeveo konkurss on oma olemuselt väga sarnane riigihankega.Riigihangete seadus on palju põhjalikum kui majandusministri määrus ning võib loota, et kui konkurss viiakse läbi nimetatud seaduse sätteid järgides, siis saab olema ka hilisemaid vaidlustusi üksjagu vähem. Ja kui vaidlustused ka tekivad, siis on selle seaduse alusel ettenähtud mehhanism, mis vaidlusi palju kiiremini lahendab.Meie ettepanek leidis heakskiitu nii riigi kui ka omavalitsuse esindajate hulgas ning kui selle aasta kevadel Jäätmeseadust muudeti, siis viidi ka vajalikud uuendused sisse - olmejäätmete kogumise ja veo konkursid hakkavad toimuma riigihangete seaduse alusel.

Ei mingit konkurssi

Riigihangete seadus lubab teatud juhtudel hanget mitte korraldada. Eelkõige siis, kui soetatav ese või teenus hangitakse sellesama hankija, ehk siis riigi või omavalitsuse üksuse poolt. Üldjuhul polegi see probleem – kuna klassikalise riigihanke korral omavalitsus maksab oma eelarvest, siis on ta vaba otsustama, et kas teeb konkursi või teeb eelarveliste vahendite eest ise. Jäätmeveoga on aga asjalood natuke teised.

Jäätmeveo puhul on omavalitusel ainult korraldav roll, st teha konkurss, leida parima pakkumise teinud ettevõte ja jälgida, et tehtavad tööd oleksid tehtud vastavalt lepingus kokkulepitule. Maksjaks aga jääb seesama jäätmevaldaja, kes seninigi maksnud on. Antud olukorras oleks riigihangete seadus võimaldanud olukorda, kus omavalitsus oleks saanud ilma igasuguse konkursita võtta üle tema territooriumil olmejäätmete kogumise ja veo ning määrata selle teenuse eest just niisuguse hinna, nagu ta ise oleks soovinud.

Just sellele asjaolule juhtis EJKL erinevate ministeeriumite tähelepanu. Märkisime, et on olemas oht konkurentsi kadumiseks ning täielikult omavalitsuse poolt kontrollitavate monopolide tekkimiseks. Sellist seisukohta toetas omalt poolt ka konkurentsiamet.

Omavalitsused loogu ettevõtteid vabas turukonkurentsis

Täna kehtiva korra järgi on omavalitsus kohustatud korraldama konkursi ja see kord jääb kehtima, kui riigikogu aktsepteerib EJKLi poolt tehtud ettepanekut. Muutub ainult reguleeriv alus – kui praegu korraldatakse konkursid ministri määrusel alusel, siis uuest aastast saaks konkursi korraldamise aluseks olema riigihangete seadus.

Ka ei vasta tõele mõne omavalitsuse väide, et EJKLi poolt pakutud seadusemuudatus piiraks omavalitsuse võimalusi asutada oma ettevõtte jäätmete kogumiseks ja veoks. Omavalitsustel on see õigus olnud senini ja jääb kehtima ka edaspidi, kuid selline ettevõte peab osalema teistega võrdsetel alustel konkursil ning kui tema pakkumine on majanduslikult soodsaim, siis ongi ta konkursivõitja ning võib alustada teenuse pakkumist.

EJKL on teinud ettepanekuid avalikult

Kindlasti ei vasta tõele väited, et EJKL on vastavaid seadusemuudatusi esitades kasutanud justkui mittelubatud vahendeid. Kogu protsess on olnud avalik, saadetud kirjad ja juriidilised analüüsid on kõigile kättesaadavad. Demokraatlik ühiskonnakorraldus tähendabki seda, et kõigil, nii era- kui ka juriidilistel isikutel on õigus avaldada oma seisukohti ning teha ettepanekuid seaduste ja muude regulatsioonide muutmiseks. EJKL ei ole siin kindlasti erand.

Meie tegevus – vastupidiselt avalikkusele jõudnuna –, mitte ei piira konkurentsi, vaid on suunatud konkurentsi säilitamise ja suurendamisele.

Autor: Margit Rüütelmann, Indrek Kald

Hetkel kuum