Olge ettevaatlikud investeerimishoiusega

Tõsi ta on, ei saa ma siinkohal kedagi süüdistada peale iseenda, sest toetusin ehk liiga enesekindlalt erinevate mõistete tavaarusaamadele, kirjutab Norra kõrgema kommertskooli (NHH) doktorant, endine maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.

Milles on küsimus? Hoiuseintressi intressimäära arvutab pank küll arusaadava valemi järgi, mis on "(lõppväärtus - algväärtus)/algväärtus", kuid huvitav on see, et pank arvutab lõppväärtuse väga erilisel moel, kasutamata seda antud ilusas ja arusaadavas valemis. Kui hoiustatud summa investeeris pank erinevatesse alusvaradesse, mis on praeguseks kasvanud keskmiselt nt 12%, siis hoiustajale väljamakstav juurdekasv nii jõudsalt ei kasva. Olulist rolli mängib siin see, kuidas see kasv kujunes. Nimelt vastavalt pakkumistingimustele on lõppväärtus "aritmeetiline keskmine vastava aktsia sulgemisväärtustest teisestel hindamispäevadel". See tähendab, et kui neid päevi on aastas neli (üks kvartali kohta) ja hoius on 3-aastane ning kasvab 1% iga kvartal, siis ühest küljest mõtled küll, et saad 3 aasta möödudes 12%, tegelikult nii aga ei lähe - aritmeetiline keskmine annab tulemuseks vaid poole ehk 6%.

Umbes sama juhtub ka homme (19.01) lõppeva SEB investeerimishoiusega. Kui alusvara algväärtus oli 3 aastat tagasi 100, siis k.a jaanuaris fikseeritud väärtus on 117,90, ent ühelgi investoril ei tasu sellist tootlust loota. Pikka aega oli väärtus finantskriisi mõju tagajärjel tagasihoidlik ja sageli isegi alla 100, mida pank fikseeris igakvartaalselt. Nende fikseeritud väärtuste keskmine annab uhke 17.9% kõrval kõigest 3,88% ehk ligi 5 korda vähem. Olin ehk isegi piisavalt rumal, sest investeerisin riskipreemiaga hoiusesse (ehk siis minu puhul oli investeering isegi 110% alusvara väärtusest). Tulemuseks ongi see, et olles investeerinud 110 krooni millessegi, mis on kasvanud päris korralikult, täpsemalt pea 18%, saan tagasi 104 krooni. Teisisõnu kuigi pakkumistingimustes on pank reklaaminud osalusmäärana 107-132%, osaleme me pangaga kasumi jagamises nii, et mina saan kahju ca 6 krooni ja pank saab kasu ca 18 krooni ning lisaks sai ta ka minu riskipreemia 10 krooni. Riskivaba investeering küll, aga kellele on ta siiski riskivaba?

Taas kord - pank ei ole juriidiliselt milleski süüdi, sest kõik on ju tingimustes kirjas, kuid selline tore nõks, nagu pangapoolne lõppväärtuse defineerimine kogu investeerimisperioodi väärtuste keskmisena, andis tulemuseks, et riskivabana investeeringuna reklaamitud investeerimishoius osutus, vaatamata heale tootlusele, investori jaoks kahjutoovaks. Olge siis hoiatatud - hetkel pakutavate SEB hoiuste puhul on lõppväärtuse säte pakkumistingimustes samalaadne.

Autor: Dmitri Jegorov, Silvia Kruusmaa