Seadusemuudatus korrastab vanametalliturgu

Arvatakse, et kütuseturu kõrval on vanametalli kokkuostu turg just aferistide ja mahhinaatorite tegevusala. Kümned kriminaalasjad ja miljoneid kroone maksmata makse on sellele vaid kinnituseks.

Süütegude aluseks polnud muud kui seadused ise. Teadaolevalt kogutakse Eestis vanametalli üldiselt rahvalt ja pärast viiakse see riigist välja. Päris kaua rakendati vanametalli kogumisel sama käibemaksu tagastamissüsteem nagu teistes ekspordivaldkondades. Riik tagastas käibemaksu eksportijatele ja nemad omakorda maksid toote hinda käibemaksuga neile, kes tõid metalli. Seda kasutasid oma huvides nn arvetevabrikud. Nad ostsid eraisikutelt metalli, meelitades neid parima (käibemaksu osa poolest) hinnaga, kirjutasid arved maksukohustuslase firma nimel ja said eksportijalt terve summa koos maksuga. Riigimaksu, nagu sai teatavaks, pahatihti keegi ei maksnud.

Nii absurdne kui see ka poleks, nõudis maksu- ja tolliamet meilt, eksportijatelt, oma tarnijate majandustegevuse üle kontrolli teostamist, mis teoorias ja praktikas on võimatu teha. Olles huvitatud Eesti vanametallituru olukorra stabiliseerimises, pöördusime meie koos teiste eksportijatega valitsuse poole. Täna võib öelda, et meid on kuulda võetud. 1. jaanuaril jõustunud käibemaksuseaduse muudatus peaks viimaks turu korda tegema. Muudatused muudavad täielikult käibemaksu maksmise korda: nüüdsest peavad vanametalli kokkuostjad kohe maksma riigile käibemaksu ja maksma toote hinda müüjale ilma käibemaksuta.

Tänu nendele muudatustele on pettusskeemid, kus pikkade näppudega kokkuostjad “unustasid” deklareerida käibemaksu, edaspidi välistatud. Seega muutub vanametalli kogumise turg läbipaistvamaks ja tekib normaalne konkurentsikeskkond. Paraneb ka maksude laekumine riigikassasse.Taoliste muutuste võimalikkust kinnitab nende Euroopa riikide kogemus, kus analoogsed muudatused olid tehtud juba varem. Nende seas on Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Slovakkia, Leedu. Nüüd on selles nimekirjas ka Eesti.