ÄP: Tagantjärgi reitingutarkus kriisist ei päästa

Ükski reitinguagentuur ei ole ega suudagi põhjustada riikide probleeme: nendes on süüdi ja neid saavad lahendada vaid riikide juhid.

Eile levis meedias teade, et Euroopa võib saada oma reitinguagentuuri juba tuleval kevadel. Agentuurist loodetakse tõsist ja objektiivset konkurenti eelkõige kolmele suurele turgu valitsevale USA taustaga vastavale agentuurile.

Euroopa reitinguagentuuri loomise põhjendus on iseenesest üllas: anda avalikkusele läbipaistvalt objektiivseid hinnanguid. Kuid sõltumatu objektiivsuse taotluse otsa on varem komistanud nii paljud (reitingu)agentuurid, (statistika)ametid kui ka valitsusvälised organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Euroopa plaani usaldusväärsust õõnestab tema enda ametite tegevus. Kuidas saab tõsiselt võtta juba olemasolevat Euroopa pangandusjärelevalveametit, mille väidetavalt range ja usaldusväärne stressitest mõõtis Euroopa pankade kriisivalmidust, arvestamata võimalikku võlakriisis riikide pankrotti?

Pada sõimab katelt? Kriitikute väitel on USA reitinguagentuurid Moody’s ning Standard & Poor’s ja sama taustaga, kuid Euroopas resideeruv Fitch, peasüüdlased praegustes börside tormilisuses. Väidetavalt on Kreeka, Portugali ja Itaalia tasemete järjestikuse alandamisega agentuurid eurokriisi teravdanud. Lisaks on nende tööviisid väidetavalt läbipaistmatud ja antavad hinded raskesti hoomatavad.

Kuid nendes väidetes on vähemalt kolm vasturääkivust. Esiteks, ei ole põhjendatud kuidas ja miks on teist või isegi kolmandat sajandit tegutsevad agentuurid kaotanud järsku oma reitinguvõime ja miks uus agentuur saavutab koheselt läbipaistva objektiivsuse. Teiseks ei kannata kriitikat reitinguagentuuride süüdistamine võlakriisis riikide hädades, sest kas näiteks Kreeka statistikaga vassimist ja üle jõu elamist põhjustasid reitinguagentuurid? Või tulemusteta raha pumpamist võlakriisi kustutamiseks? Ei, need olid ikkagi riikide eneste ja Euroopa liidrite otsused.

Kolmandaks, kui uue Euroopa agentuuri ainueesmärk on vaid tasakaalustada teiste agentuuride hinnanguid, on erapoolikus ja kallutatus juba sisse programmeeritud.

Reitinguagentuur Euroopat ei päästa. Kriisi lahendamisel ei ole küsimus reitingus ega agentuuris, vaid probleemsetes riikides endis. Kujutage ette olukorda, kus Euroopa loodav reitinguagentuur annaks võlakoormuse agoonias ja laenunäljas riigile USA agentuuridest risti vastupidise hinnangu -  kas see oleks usaldusväärne või objektiivne? Ja milliseid probleeme see aitaks lahendada?

Reitinguagentuuridesse ongi sisse programmeeritud viga ning nende mõju on üle hinnatud. Jah, nad annavad indikatsiooni riigist toimuvast ja lisavad poliitikutest erineva vaatenurga, kuid reitinguagentuuride põhipuudus seisneb selles, et nad on targad tagantjärgi. Täpselt nagu majandusteaduski, mis püüab minevikku analüüsides ennustada tulevikku, kuid ebaõnnestub selles üha uuesti. Või statistika, mis kirjeldab juba toimunut: olgu see hinnatõus, majanduskasv- või langus. Meenutagem, et alles hiljuti süüdistati neid agentuure liigses leebuses ja kriisi tagajärgede alahindamises, nüüd aga juba vastupidi - liigses ranguses.

Ei stressitest ega agentuuri reiting vii Euroopat kriisist välja, vaid ikka ainult arukad lahendused. Parafraseerides Eesti äriklassikat: oleks Euroopa kogu aeg nii tark, nagu reitinguagentuurid tagantjärgi, poleks võlakriisi ollagi.

Autor: 1185-aripaev