Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank astugu radikaalsete refomide teele

    Äripäeva arvates oleks Eesti Panga presidendi kohale parim kandidaat Jürgen Ligi, kuid ainult sellisel juhul, kui ta keskpanka reformima hakkab.

    Eile teatas Eesti Pank nende nelja mehe nimed, kelle seast sõelutakse välja tulevane Eesti Panga president. Võimalikud kandidaadid on Ardo Hansson, Jürgen Ligi, Andres Sutt ja Andres Tupits.
     Äripäeva arvates on tugevaim kandidaat praegune rahandusminister Jürgen Ligi. Miks? Sest Ligi on tugev administraator, kes suudaks ka enesega küllaltki rahuloleva Eesti Panga tegusamalt tööle panna. Ligi ei karda konflikte ja suudab ehk ka siinseid kommertspanku vajadusel korrale kutsuda. Ligi mõtleb „õigesti“ – ehk mõistab rahaliidu toimimise mehhanismi – ning täiendaks Euroopa Keskpanga põhjamaiselt kaalutletud rahapoliitikat esindavat leeri.
    Kuid tõsi on ka see, et Ligi valimisel keskpankuriks läheks Eestile üks väärt poliitik, väärt rahandusminister kaduma. Pealegi on Äripäeva seisukoht läbi aegade olnud, et Eesti Pank on ületähtsustatud institutsioon ning et keskpanga juhist ei sõltu suurt midagi. Sellest vaatevinklist vaadates oleks Ligi valimine Eesti Panga juhiks riiklik raiskamine. Ligist oleks riigile tugeva rahandusministrina ja poliitikuna kordades rohkem kasu, et ühe mõõdu järgi õmmeldud eurosärk ühel hetkel pooma ei hakkaks. Saab ju rahandusminister liigutada reaalseid hoobasid, keskpankur aga eelkõige vaid näppu viibutada.
    Pealegi on kahtlane, kas Ligi ise oma vähisammuga ikka rahul oleks. Kas keegi on kunagi kuulnud midagi mõnest Austria, Belgia, Portugali, Iirimaa jne säravast keskpankurist? See on amet, kus võib väga kiiresti muganduda, sest ühe väikeriigi keskpanga presidendil on reaalses elus protsesside juhtimisel veelgi väiksem mõju kui näiteks Kadriorus resideeruval presidendil.
    Kuid kas see peabki nii olema? Kes ütles, et ühe iseseisva riigi keskpank peab olema vaikselt vegeteeriv institutsioon? Äripäeva arvates ongi käes hetk, mil seda instantsi võiks reformima hakata. Käes on hetk, mil ka valuutakomitee süsteemi ajal suhteliselt mõjuta Eesti keskpank võiks oma nime sisuga täita. Muutuda asutuseks, mis pole pelgalt sõltumatu majandusanalüüsikeskus, vaid mis ka reaalselt majanduses protsesse mõjutaks ja Euroopas ühise laua taga kaasa räägiks. Ning kes oleks jõuliste reformide läbi surumiseks parem kandidaat kui Jürgen Ligi?
    Pealegi oleme me täiesti kindad, et Ligi suudaks ka Eesti osalemist Euroopa keskpangas efektiivsemaks muuta, sest olgem ausad, lisaks muutuste tuules lehvivale eurosüsteemile on ühele väikeriigile suhteliselt kulukas ka lihtsalt osalemine Euroopa keskpangas.
    Milline oleks üks ideaalne Eesti Pank ja selle ideaalne president? Eesti Pank peaks olema poliitikuid tasakaalustav, õigele rajale juhatav, sõltumatu, lollusi ennetav ja rahvale asju selgitav, mitte tagantjärgi targutav, nagu ta seni on pigem olnud.
    Loomulikult peaks üks keskpankur olema ratsionaalne ja pragmaatiline, rahanduspoliitika ei saa olla emotsionaalne. Kuid kas oleks väga palju tahetud, et keskpanga president võiks olla vähe initsiatiivikam – ta võiks oma ametiaja jooksul välja käia kasvõi ühe geniaalne idee, mis aitaks Euroopa rahandust paremaks teha. Olgu see eurosüsteemi sanktsioonide välja töötamine või tagatissüsteemi loomine. Sest Euroopas ei pea ju lihtsalt istumas ja kaasa noogutamas käima.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.