Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjate Tartu - väga hea mainega linn vales kohas
Masu ei suutnud väärata Tartu ettevõtjate hinnanguid linna investeerimiskliimale, luges Tartu Ülikooli sotsioloogialektor Andu Rämmer välja Tartus tegutsevate ettevõtjate uuringust.
Masu ei suutnud väärata Tartu ettevõtjate hinnanguid linna investeerimiskliimale. Sellisele tulemusele jõuti 2010. aasta lõpul Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi korraldatud Tartus tegutsevate ettevõtjate uuringus. Kuna Tartu linnavalitsuse tellitud küsitlus on võrreldav möödunud kümnendi jooksul tehtud uuringutega, on võimalik tuua välja arenevate ettevõtlustingimuste mõju investeerimiskliimale erinevates majandusarengu faasides.
Tartu hea maine. Uuringus osalenud Tartu ettevõtjail paluti hinnata 7-palli skaalal 22 erinevat investeerimiskliimat mõjutavat tegurit. Kõrged hinnangud linna mainele (5,6) ja elukvaliteedile (5,0) osundavad, et Tartu ettevõtjad peavad enda elukeskkonda atraktiivseks. Ka ettevõtluseks sobilikku maad ja vajalikke hooneid (4,6) hinnati kõrgelt. Nagu ka tööjõudu (4,5) ja ettevõtlusvõimalusi (4,5). Kõige kehvemaks hindasid Tartu ettevõtjad transpordi ja side (4,2) olukorda.Võrreldes aga viimast küsitlust varasematega, torkavad kõigepealt silma kriisi ajal tõusnud ettevõtjate hinnangud. Samuti võib võrreldavate uuringutega kaetud viimase kümnendi jooksul täheldada hinnangute järjestuse suhtelist stabiilsust, muutused majanduse kasvukõveras pole prioriteetide järjestust eriti väärata suutnud. Kõige kõrgemalt hindavad Tartu linna ettevõtete juhid jätkuvalt linna mainet.
Hinnangud paranevad. Hinnangud tavapäraselt kõrgelt hinnatud elukvaliteedi näitajatele on masu ajal varasemaga võrreldes veelgi pisut tõusnud (5,0). Kõige enam on tõusnud hinnangud looduskeskkonnale, koolidele, lasteaedadele ning kultuuri- ja meditsiiniasutustele. Võrreldes kümnendialguse mõõduka ja keskpaiga kiire majanduskasvu ajaga hinnatakse ettevõtluseks sobiliku maa ja hoonete atraktiivsust pisut kõrgemalt (4,6). Tundub, et ettevõtjad on ehitusbuumijärgse äripindade olukorraga märksa enam rahul kui ehitustegevuse hoogustumise ajal.Peaaegu sama ligitõmbavaks valdkonnaks hinnati ka kohalikku tööjõudu (4,5). Kuigi võrreldes kümnendi algusega hinnati olemasolevat tööjõudu investeerimiskliimat edendava tegurina kiire majanduskasvu ajal märksa madalamalt, on 2010. aasta uuringus selle atraktiivsus ettevõtjate silmis oluliselt tõusnud. Võrreldes nelja aasta tagusega peetakse enda vajadustele sobiliku tööjõu olemasolu palju olulisemaks.Nende valdkondadega võrdväärseks peeti ettevõtluse valdkonnas toimuvat (4,5). Hinnangud sellele tõusid juba kiire majanduskasvu ajal ja viimastel aastatel siin olulisi muutusi aset leidnud ei ole. Selles valdkonnas hinnati võrreldes 2006. aasta uuringuga pisut madalamalt vaid teiste ettevõtjate usaldatavust. Ilmselt on sellised hinnangud tingitud majandussurutises saadud õppetundidest. Kui hinnangutes kohalikele maksudele pole mingeid muutusi aset leidnud, siis uuenduslikkust ja eriti asjaajamise efektiivsust hinnati masueelsest ajast kõrgemalt.
Punane latern – asukoht. Varasemates uuringutes kõige madalamalt hinnatud transpordi ja side valdkond on punaseks laternaks ka nüüd. Vaatamata sidevõrgu kvaliteedile läbi aegade antud ülikõrgetele hinnangutele ja Tartu lennujaama avamisega enim tõusnud hinnangutele lennujaama juurdepääsust, on sadama kaugus transpordivaldkonna kõige madalamalt hinnatud näitajaks, millele antud hinnangud pole pika aja jooksul karvavõrdki muutunud. Ettevõtjate silmis on teede kvaliteet viimase nelja aasta jooksul oluliselt tõusnud. Võib eeldada, et hinnangud transpordisõlmedele peegeldavad Tartu ettevõtete juhtide arusaama oma kodulinna geograafilisest asukohast tulenevast logistikaproblemaatikast võrreldes näiteks Pärnus ja Tallinnas tegutsevate ettevõtetega.Ühelt poolt peegeldub Tartu ettevõtjate hinnangutes investeerimiskliimale tugevasti linna geograafiline asukoht Lõuna-Eesti tõmbekeskusena. Teisalt väljenduvad neis ka laiemad, kogu Eesti ja maailmamajanduse arengut suunavad majandustsüklid. Väga ilmekalt kajastavad neid protsesse kiire majanduskasvu järel kiiresti muutunud hinnangud tööjõule.
Eurorahast abi. Tugeva jälje on vajutanud ka Euroopa Liiduga ühinemise järel regionaalarengusse suunatud eurorahad. Nende abil on parandatud ühendusteid ja arendatud välja taristut terves Eestis. Jätkuvalt kõrged hinnangud elukvaliteedile osundavad, et Eesti kujutab endast ettevõtjate silmis väärika elatustasemega maad.