Arvamus: lääs vajab hädasti immigrante

Paljudes riikides emigreerub rohkem inimesi, kui immigreerub, peamiselt töökohtade vähenemise tõttu. Pööre on üks suurimaid alatähtsustatud lugusid 2011. aastal, arvud on jahmatavad. Näiteks kaotab Hispaania 2020.  aastaks pool miljonit elanikku. Võrdluseks aastatel 2002–2008 riigi elanikkond kasvas 700 000 võrra. Sarnane trend on ka mujal Euroopas.

Kuigi fakt üksinda ei vaigista immigratsioonivastaseid, annab see riikidele rohkem hingamisruumi, et parandada ja tugevdada lõhutud süsteemi uute maaleasujate vastuvõtmiseks ja integreerimiseks. Immigratsiooni vaibumisel on meil tekkinud võimalus purustada müüte – näiteks et enamus immigrante siseneb ebaseaduslikult või et immigrandid asendavad olemasolevaid töötajaid. Samuti oleks kasulik selgitada, et immigratsioon on vajalik heaolu ja kasvu tagamiseks peaaegu kõigis OECD riikides.

Kui lääne ja muud (nagu Jaapan) vananevad ühiskondadel ei õnnestu viia läbi immigratsiooni õigesti, on nad murettekitavalt ettevalmistamata ajaks, kuid saabub tõeliselt laine: beebibuumi põlvkonna pensionile minek lähimal kahel aastakümnel. Vahed tööturul saavad olema üüratud – alates tarkvaraspetsialistist kuni arstini kuni koduabiliseni. Euroopa Liidu tööjõud kahaneb peaaegu 70 miljoni töötaja võrra järgneval 40 aastal. Märkimisväärse immigratsiooni puudumisel, koos märksa kõrgema pensionieaga, Euroopa majandused ja sotsiaalvõrgud känguvad.

Prioriteet on selge. Peame paremini mõistma, kuidas meie majandused arenevad lähikümnenditel ja ümber-korraldama haridussüsteemi tootmaks vajalike oskustega töötajaid. Ja seal, kus on selge, et läheb vaja immigrantide abi, peame nad identifitseerima, kutsuma, integreerima ja kaitsma.

Jämedalt kolmandik migrante liigub arenenud riikide vahel, teine kolmandik arenevate riikide vahel ja vaid kolmandik arenevatest riikidest arenenud maadesse. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, nagu insenerid ja pankurid, lahkuvad Hiinasse. Miljonid inimesed Kagu-Aasiast liiguvad Lähis-Itta tööle jne. Rääkides migratsioonist oleme kõik ühes paadis ja see lekib. Alustades aastast 2012 peaksid riigid kahekordistama pingutused olukorra  parandamiseks.