Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viktor Kaasik: kaasamine jäägu mõistlikuks
Mida avatum ja läbipaistvam on planeerimismenetlus, seda parem. Kuid kaasamine ei tohiks muutuda eesmärgiks omaette ning sellel peaksid olema mõistlikud ja põhistatud piirid, leiab jurist Viktor Kaasik.
Ei ole mõistetav, miks näiteks üks Pirita nn asumiselts võitleb viimase vereni mõne Nõmme planeeringu vastu ning vastupidi. Kaasamine menetlusse peaks tulenema arusaadavalt põhistatud huvist või puutumusest, mitte üksnes soovist kaasa rääkida. Viimane paistab domineerivat paljudel juhtudel. Siin peaks planeerimist läbi viiv haldusorgan õigel ajal sekkuma ja seisukoha võtma. Ei ole normaalne, et ametnikud on koormatud “massiivse” kirjavahetusega, millel ei ole mõistlikku sisulist või õiguslikku tähendust. Küll aga kulub aeg ning planeeringute menetlemine kestab ebamõistlikult kaua.
Kaasamise üheks eesmärgiks peaks olema õigeaegselt välja selgitada õigustatud ja asjassepuutuvad seisukohad, ettepanekud ning vastuväited. Praktika aga näitab, et liiga sageli tuleb tegemist teha kirjatükkidega, millel puuduvad selgestinähtavad seosed planeerimismenetlust ümbritseva õigusruumiga, praktilise ja pragmaatilise mõtlemisega. Ka vajab selgitamist, et planeeringu avalikule väljapanekule järgneval avalikul arutelul käsitletakse neid kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, mis on laekunud väljapaneku ajal. Takistatud peaks olema selline massnähtus, kus alles arutelul tullakse oma tahtmistega lagedale, tulemuseks on enamasti järjekordne mokalaat ning menetluste takerdumine.Raske on nõustuda ka seisukohaga, et ettevaatusprintsiibi järgimiseks oleks vaja n-ö igaks juhuks keskkonnamõjusid strateegiliselt hinnata. Sellise , sageli kalli uuringu läbiviimiseks peab olema seadusest tulenev nõue ja/või sisuline vajadus.
Mõnikord võib kaasamine omandada grimassi näo. Näiteks plaan kohustada haldusorganit küsima asumisseltsilt arvamust planeeringu kohta enne avalikku väljapanekut. Seda võib ju teha, kuid milline on nende arvamuste õiguslik ja sisuline tähendus? Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei ole iga selts ja isik õigustatud pöörduma halduskohtusse keskkonnaasjades.