Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ropendav president

    Toomas Hendrik Ilves, kes alles äsja noomis Eesti tipp-poliitikuid liigse "emotsionaalsuse" pärast, muutus majandusteadlasest nobelisti Paul Krugmaniga sõnasõtta minnes lausa labaseks.

    "Kutsun kõiki – poliitikuid, ajakirjanikke, vabakonna esindajaid, arvamusliidreid – talitsema oma emotsioone ning püsima tsiviliseeritud mõttevahetuse piires. Vastastikuste süüdistuste loopimise ja arveteklaarimise asemel võiksid erakonnad ja nende esindajad tegeleda oma tõsiseltvõetavuse taastamisega," rääkis Ilves pärast seda, kui peaminister Andrus Ansip oli Reformierakonna rahastamisskandaali kontekstis väitnud, et tänane justiitsminister Kristen Michal ei saanud erakonna peasekretärina varjatud annetust telefoni teel kokku leppida, sest teab ometi, et telefone kuulatakse pealt.
    Teist iseloomustades räägitakse alati iseendast. Lapsedki teavad, et kes teisele ütleb, see ise on. Nii võiks presidentki kaaluda, mida ta tegelikult ütleb, kui nimetab Krugmanit ülbeks ja üleolevaks. Aga sellega Ilves ei piirdunud: käiku läksid ka kõige madalamat sorti obstsöönsused, mis presidendi kõnepruugis mõjuvad ehmatavalt. Kui juba üksteise peale s…umisest räägitakse, siis on ju igasugune diskussioon välistatud – suurt madalamalt enam väljenduda vist ei saa. Kui see on tsiviliseeritud mõttevahetus, millega president Eesti rahvusvahelisse meediasse viis, siis, andke andeks, millest me üldse räägime?
    Ilvesel pole see esimene kord. Mäletate ju küll: "Kes, kurat, need baltlased meile on?" President ei peaks oma head inglise keelt demonstreerima s…- ja f…-sõnavara tundmisega. Eesti presidendi koht ei ole – vikimemosid meenutades – nii "vaene" ja "võimuta", et väärika diskussiooni asemel võiks endale nilbusi lubada.
    Rahvusvahelises meedias on Ilvese rünnak Krugmani vastu juba tähelepanu äratanud ning see lumepall võib kiirelt paisuda laviiniks, mis selgelt kahjustab Eesti mainet. Ropendav president on küll viimane, mida meie riigi rahvusvaheline maine vajab. Hea vähemasti, et välismaal "Viimset reliikviat" ülearu hästi ei tunta – muidu võiksime oodata pealkirja "Matsid jäävad matsideks".
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.