Luubi all: majandusvägivalla julmim osa on lõppmäng

"Ta sundis mind aktsiad maha müüma", "Pidin tegema lisatööd kuumade pliitide vahel, imik rihmadega seljas", "Ta võttis mu riided ära, et ma ei saaks ülikooli loengusse minna" – need on vaid mõned näited juhtumitest, kus peres toimub majanduslik vägivald ja üks paariline takistab teisel saamast majanduslikult sõltumatuks.

Investor ja ettevõtja Kristi Saare(32) rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", et on saatnud mitmel korral finantsabi küsima tulnud naised hoopis varjupaika või advokaadi juurde.

Majanduslik vägivald on süstemaatiline kontroll partneri rahaliste ja muude materiaalsete vahendite kasutamise üle, selgitab psühholoog, paari- ja pereterapeut Kätlin Konstabel. Tema sõnul asetavad naised end riskantsesse olukorda siis, kui muutuvad rahaliselt sõltuvaks elukaaslasest.

Lahkasime hommikuprogrammis Äripäevas ilmunud lugu, mis kirjeldas raha abil vägivaldsetes suhetes kinni hoitud naiste võitlusi rahalõksust välja. Sellest kõneles loo autor, Äripäeva ajakirjanik Anu Lill. Talle saadeti mitukümmend isiklikku kogemust, kirjutati ka öösiti.

Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.