Kaubandusettevõtjad on suurimad tööandjad, aga nende palgatase paljudele teistele sektoritele järgi ei jõua.
- Maxima on Eesti suurim tööandja. Foto: Raul Mee
Äripäev avaldab sektorite kaupa tööjõumaksude TOPe, milles on välja toodud ka ettevõtete keskmine tööjõumaksu kulu ühe ettevõtja kohta kuus.
Hulgi- ja jaekaubanduse suurim tööjõumaksja ja ühtlasi ka suurim tööandja on poekett Maxima. Ettevõttes töötas esimeses kvartalis 3881 inimest, Maximal kulus tööjõumaksude peale 4,5 miljonit eurot, mis teeb ühe töötaja kohta kuus ligi 400 eurot.
Hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevad Eesti suurimad tööandjad. Peale Maxima on esikolmikus veel poeketid Rimi ja Selver. Keskmiselt maksid aga kõik hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtted ühe töötaja peale kuus 367 eurot tööjõumaksu.
OG Elektra omanik Oleg Gross sõnas, et kuigi mõnes teises sektoris on palgatase oluliselt kõrgem kui kaubanduses, tuleks iga sektorit eraldi vaadata. „Ei saa ju iial öelda, et müüja palk peab olema sama mis arstil. Aina tambitakse madalama palgaga ettevõtteid, kel polegi võimalik oma sektoris maksta kõrgepalgaliste sektoritega võrset palka,” ütles ta.
OG Elektra maksis esimeses kvartalis tööjõumakse üle miljoni euro ja andis tööd 1215 inimesele. Grossi sõnul on tööjõumaksud kõrged ja ühest imerohtu nende leevendamiseks polegi.
PANE TÄHELE: Edetabelis võib esineda anomaaliaid, kui ettevõtjad on maksu- ja tolliametile andmeid esitades eksinud.
Tabel on sorditav ka ühe töötaja kohta tasutud tööjõumaksude põhjal (kliki veeru pealkirjale). Tabel koondab 5000 suurimat kaubandussektori tööjõumaksu maksjat.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.