12. detsember 1995
Jaga lugu:

Kagu-Aasia riikide turud on kõige hinnatumad

Samal ajal kui arenenud tööstusriikides suureneb rahvamajanduse kogutoodang (RKT) aastas tagasihoidliku 2--3 protsendi võrra ja Jaapanis veelgi vähem, tulevad Kagu-Aasia nn tiigermajandused toime omal käel ehk tänu omavahelise kaubavahetuse elavnemisele. Kagu-Aasia riikide vaheline kaubavahetus on viimase kümne aastaga kasvanud 28 protsendilt 34-le selle piirkonna koguekspordist.

Hongkongi, Singapuri ja Malaisia ekspordist läheb enam kui 40% teistesse Aasia riikidesse. Kui eksport moodustab 85% RKTst nagu Malaisias ja 140% nagu Singapuris, siis on selge, kuidas see kogu majanduse arengut mõjutab.

Kui RKT kasv muutub liiga kiireks, kaasneb sellega majanduse ülekuumenemise oht, mis toob kaasa kõrge inflatsiooni ja maksebilansi tasakaalustamatuse. See sunnib majanduspoliitikat karmistama ja eelkõige intresse tõstma.

Kagu-Aasia riikide rahandusturgu tabas valusalt eelmise talve Mehhiko kriis. Sel sügisel on rahaturud jälle tugevnenud, osaliselt tänu madalatele Ameerika intressidele. Investeerijad naasevad ja aktsiakursid tõusevad.

Praegu peavad rahvusvahelised investeerijad Kagu-Aasiat ja Jaapanit maailma parimaks turuks. DI

Tokio, börsiväärtus 37 170 mld EEK

Investeerijad naasid Tokio börsile äkitselt läinud suvel ning pärast börsiindeksi esialgu kiiret tõusu on see nüüd stabiliseerunud 18 000 punkti juures. Optimismiks on andnud põhjust Jaapani panga abinõud jeeni nõrgendamisel, intresside taasalanemine ning valitsuse otsustav tegevus majanduse elavdamisel ja pangasüsteemi tervendamisel. Nõrgenenud jeen on loonud paremaid kasumi saamise eeldusi ning börsikursside tõus on omakorda kergendanud Jaapani raskustes vaevlevaid finantsfirmasid.

Endiselt nõrk on aga majanduskasv, mis tänavu jääb nulli lähedale ja tuleval aastal ulatub kahe protsendini. Majandus peab näitama konkreetseid elavnemismärke, enne kui börsikursid jälle tõusma hakkavad.

börsiväärtus 3292 mld EEK

Hongkongi minek Hiina kätte 1997. aastal näib majanduse arengut kammitsevat, kuid osa eksperte peab seda jälle buumi alguseks, kuna Hiina vajab väliskapitali toiduaineimpordiks ja muuks. Ja Hongkong saaks senisel moel jätkates Hiinale kapitali teenida.

Investeeringud pole vähenenud, vaid kasvavad tänavu ja 1996. aastal ligi 10%. Majanduskasvu pidurdab eelkõige eratarbimine. Vaatamata tugevale ekspordile elavdavad investeeringud importi ja muudavad kaubandusbilansi negatiivseks. Hongkongi rahapoliitika on tihedalt seotud USA omaga, mistõttu USA dollari tugevnemise korral tugevneb ka Hongkongi dollar ja see loob inflatsiooni impordi ohu.

Hang Sengi indeks on tänavu jõudsalt tõusnud ja eksperdid usuvad sama arengusuuna jätkumist.

Kuala Lumpur, börsiväärtus 2248 mld EEK

Malaisias on suurim majandusliku varingu oht. RKT üheksaprotsendine kasv on majanduse üle kuumendanud. Eksport kasvas aastaga 25%, kuid import veelgi kiiremini, mis suurendas maksebilansi puudujääki.

Majanduse pingestatus ja defitsiitne maksebilanss on nõrgestanud valuutat. Keskpank on karmistanud rahapoliitikat ja tõstnud intressi, kuid püsib ülekuumenemise oht.

Börsikurss on suvest peale alanenud 15% ja lähitulevikus pole olukorra paranemist näha.

Soul, börsiväärtus 2301 mld EEK

Lõuna-Korea majandustõus on läbinud haripunkti, kuid RKT kasv on 1996. aastal ikkagi 7%. Inflatsioon on langenud eelmise aasta 6% allapoole ja maksebilanss tasakaalustub, mis loob eelduse intressi alanemiseks.

Suvest peale on börsikursid alanenud soodsalt ning Souli börs on praegu rahvusvaheliste investeerijate üks meeliskohti.

Börsi on mõjutanud ekspresident Roh Taewooga seotud poliitiline skandaal, kuid selle mõju peaks olema ajutine. Poliitilist ebakindlust lisavad tuleva aasta valimised ja majanduslikku liiga tugev valuuta, mis vähendab konkurentsivõimet, eriti kui jeeni nõrgenemine jätkub.

börsiväärtus 1859 mld EEK

Selle piirkonna stabiilseim majandus. RKT kahekohaline kasv on alanenud tubli 7--8% peale. Eksport oli teises kvartalis 22% RKTst ja maksebilanss positiivne. Kohalik dollar tugevneb USA dollari suhtes ning riigi valuutareserv kasvab. Valitsus kardab majanduse konkurentsivõime pärast ja alandab intressi.

Tugev valuuta ja madal intress avaldavad firmade kasumile vastupidist mõju. Aktsiatulu peaks sel ja tuleval aastal suurenema ligi 15%. Suhteliselt soodsat arengut võib negatiivselt mõjutada ainult tugev valuuta.

börsiväärtus 575 mld EEK

Kui RKT kasvas 1993. ja 1994. aastal vastavalt 13% ja 12%, siis tõusis inflatsioon 25 protsendini. Kui nüüd valitsus pidurdab pehmelt majanduskasvu, on inflatsioon vähenenud ja ülejäägiga maksebilanss on tugevdanud valuutat.

Inflatsiooni pidurdamiseks kehtestatud hinnakontroll ja subsiidiumid on halvendanud riigi rahanduse seisu. Kardetakse, et liiga kõrge inflatsiooni ohjeldamiseks rakendatavad abinõud võivad majandusarengu peatada. Järelikult on börsi areng kesine.

Jaga lugu:
Hetkel kuum