• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiettevõte ajakohastas töökeskkonda

    ASi Koger & Sumberg Pärnu direktori Kaido Fridolini sõnul on Pärnu Energiamüügi peakontori näol tegemist ühe suurema äripinna ehitusega k.a Pärnumaal. «Samaväärsete mahtudega ehitisteks Pärnus on veel tehnokraatlik Estoni ärikeskus Riia maantee lähedal asuvas tööstusrajoonis ning Pärnu maksuameti kontorihoone kesklinnas,» lausus Fridolin.
    Ehitustegevust objektil iseloomustas rahulik töötempo, kuna tööde ettevalmistamisel koostatud põhjalik projektdokumentatsioon hõlbustas märkimisväärselt ehituskäiku, märkis ASi Koger & Sumberg Pärnu töödejuhataja Martin Riidamets.
    Hoone projekteeriti 1990. aastate alguses ASi Central tellimusel. Polüfunktsionaalsesse majja oli planeeritud mitmete eraldi sissepääsudega kaubandus-, teenindus- ja äripinnad. 1994. a sai hoone valdajaks Eesti Energiamüük, kes soovis viiele korrusele paigutada esinduslikud kontori-, teenindus- ja puhkeruumid.
    Martin Riidametsa tähendusel valmistas konserveeritud hoonekarbi rekonstrueerimisel enim probleeme kommunikatsioonide paigaldus, kuna ehitatud madalad ruumid ei võimaldanud ripplagede monteerimist. «Seega kasutasime mitmeid arhitektuurilisi lahendeid torustike peitmiseks seintesse,» ütles Riidamets. Uudse materjalina kasutati Marmorocki ja Cemstone'i ilmastikukindlat fassaadikatet, mille komplekteeritavate plaatide vahele paigutati hoone soojustus. Vana terassiitkrohvi tasandamine ja uue katte paigaldamine õigustas end, väitis Riidamets.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.