Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljandi viljasalv ootab rahasüsti
Kolmapäeval parima pakkumuse leidnud RAS Viljandi Viljasalv vajab tootmise taaskäivitamiseks suuri investeeringuid.
Ettevõtte rahandusdirektor Silda Helmet ütles eile, et töö taasalustamiseks oleks vajalik vähemalt kaheksa miljonit krooni.
Helmeti teatel tootmine viljasalves praegu seisab. Kui erastamisagentuur (EEA) ei jõua ka seekord parima pakkujaga lepingu sõlmimiseni, ei ole tema ütlusel muud väljapääsu kui pankroti väljakuulutamine.
Riigi viljasalv esitas ettevõttele pankrotihoiatuse, kuna see võlgneb ligi 20 miljonit krooni.
Seni pole Viljandi viljasalve juhtkonnal teavet, kes võiks olla tulevane omanik, märkis Helmet. Ta ei välistanud võimalust, et selleks võib osutuda viljasalve töötajatest moodustatud aktsiaselts.
EEA nõukogu volitas agentuuri peadirektorit Väino Sarnetit sõlmima lepingu RASi Viljandi Viljasalve ostuks parima pakkumuse esitanuga kolmapäeval.
Potentsiaalse ostja nime EEA enne lepingu sõlmimist ei avalda. Väino Sarnet ütles pakkumuse vettpidavust kommenteerides, et loodab pakkujaga lepingu sõlmida.
Veebruari lõpul tegi EEA esimese katse Viljandi viljasalv maha müüa. Müügilepingule kirjutas siis ostjana alla endine kahekordne põllumajandusminister Harald Männik. 10. aprillil tühistas EEA oma otsuse, põhjendades seda raha mittelaekumisega, ja ettevõte läks erastamisjääkide nimekirja.
Mullu oli ettevõtte kahjum kaks miljonit krooni, ka tänavu töötab viljasalv kahjumiga. Ettevõte on erastamisnimekirjas juba 1993. aastast. BNS