Lõbustusparkide suvine buum

Võrreldes eelmise suvega on muutunud Kadrioru lõbustuspargi ilme. Kolme miljoni krooni suuruse Soome rahasüstiga on püütud sotsialismiaja lõbustuspargist luua meeldivat ajaveetmise kohta. Ehitustegevuseks lõbustuspargi territooriumil on kulutatud miljon krooni.

Esialgu on Kadriorus avatud 16 atraktsiooni, mis on osaliselt küll vanad, aastaid kasutatud karussellid. Nende kõrvale on püsti pandud ka veidi uuemaid atraktsioone ning autodroom. Osaliselt on atraktsioonid liisitud, enamik neist on ka välja ostetud.

Tuleval kevadel plaanib lõbustuspargi platsi rentiva ASi Tivolet esindaja Mart Külvi püsti panna ka ameerika mäed. Juuli keskpaigast seab end sama maa-ala merepoolsel küljel sisse ka tsirkus.

«Ega rohkem atraktsioone väljakule mahugi,» väidab Külvi. Ta ei julge prognoosida projekti paigutatud raha tagasitootmise aega, sest see sõltub suuresti suvisesest ilmast.

Külvi nõustub, et lõbustusparki pääsemise hind on soolane, 90 krooni.

«Kui igal atraktsioonil on eraldi hind, 10--20 krooni, siis mitmel atraktsioonil käies tuleb ikka samapalju või veelgi enam raha välja käia,» väidab ta.

Külvi sõnul on ASi Tivolet lõbustuspark ainus sarnane elujõuline ettevõtmine Tallinnas.

Rocca al Mare lõbustuspargi suhtes on Külvi esialgu äraootaval seisukohal. Samuti ei usu ta, et väljakuulutatud hindadega on Rocca al Mare tivolil võimalik tehtud investeeringuid tasuda.

Külvi on valmis vajadusel ka oma lõbustuspargi pileti hinda alla laskma. Samuti ei usu ta rootslaste liikuva lõbustuspargi projekti, mis peaks sellel suvel keerlema seitsmes Eesti linnas. Ta ütleb vaid, et tulgu nad enne kohale, eks siis näe, kas nad on konkurendid või mitte.

Külvi sõnul on Tivolet soovinud Kadriorus asuvat lõbustusparki endale saada juba mitu aastat. Territooriumi valdaja Tallinna lauluväljak pole soovinud platsi pingsalt endale hoida, sest linnal pole olnud raha selle korrastamiseks ja uuendamiseks.

«Ma ei tea praeguseni, mille taga Kadrioru lõbustuspargi projekt nii mitu aastat seisis,» ütleb Külvi.

Mitme aasta vältel said praegused rentnikud Tallinna linnavalitsusest vaid negatiivseid vastuseid lõbustuspargi ostupakkumustele.

Pakkujad arvavad, et pidurdaja võis olla konkureeriv projekt Rocca al Mares, mille eestvedaja on Ivar Lindpere. Lindpere oli kuni eelmise aasta sügiseni Tallinna abilinnapea ja tema kontrolli all oli tollal pealinna kaubandus- ja teenindussfäär.

ASi Rocca al Mare Tivoli poolt Rocca al Mare ja Tallinna loomaaia vahele rajatava pompoosse lõbustuspargi idee on õhus olnud juba paar aastat.

Sellel nädalal külastajatele avatavasse ajutise lõbustuspargi projekti Rocca al Mares on Rocca al Mare Tivoli AS investeerinud umbes kaheksa miljonit krooni. Enamuse lõbustuspargi maksumusest moodustavad renditud atraktsioonid. Firma tegevdirektori Ivar Lindpere sõnul on krundil kuue atraktsiooniga ajutine lõbustuspark. Sellele lisandub ka vaateratas. Hooaja keskel loodab Lindpere atraktsioonidele lisa saada.

Lisaks atraktsioonidele ehitatakse kinnisele maa-alale paarikümnest elemendist koosnevat laste ronimisväljakut ja rulluisuplatsi. Rajamisel on ka osavusmängude ja elektrooniliste videomängude hall. Juunis valmib 40 autoga autodroom.

Lindpere sõnul on plaanis püsti panna ka üks tsirkusetelk koos lava ja toitlustamiskohaga.

Rocca al Mare Tivoli on sõlminud lepingud Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna loomaaiaga. Lepingu kohaselt on külastajatel võimalik soetada kõigis kolmes kohas kehtiv pilet.

Rocca al Mare lõbustuspargis hakkab kehtima päevapilet, mille maksumus on 70 või 90 krooni. Selle kõrval on võimalik osta ka ainult lõbustusparki sissepääsupilet ja igale atraktsioonile pääsemiseks tuleb sellisel juhul eraldi juurde maksta. «Sissepääsupilet on sellepärast, et pargi territooriumil toimub mitmeid meelelahutusüritusi,» seletab Lindpere.

Tivoli tegevjuhi sõnul on kõik Eestis tegutsevad lõbustuspargid nende konkurendid ja see määrab ka kehtestatava piletihinna.

Kui palju selle aasta investeeringutest lõbustuspark tagasi toob, ei oska Ivar Lindpere prognoosida.

Lindpere plaanib sel suvel alustada ka mitu aastat tagasi grandioosse lõbustusprojektina väljakuulutatud püsiva lõbustuspargi ehitamist,

Rocca al Mare Tivoli aktsiakapital on 22 miljonit krooni. Firma osanikud on Inrestauraator Investeeringute AS, Tallinna linnavalitsus ja Soome lastekaitsefond.

Lisaks kahele Tallinnas asuvale tivolile ning ühele lõbustuspargile nii Tartus kui Pärnus peaks augustis-septembris mööda Eesti linnu liikuma mobiilne Rootsi lõbustuspark. Leif Entertainment Internationali organiseeritud lõbustuskaravaniga käivad kaasas ka päevased ja õhtused meelelahutusüritused ning kontserdid. Seda üritust ei piira piletid, kuid iga atraktsiooni eest tuleb maksta 10--20 krooni.

Rootslaste projekt hõlmab seitset Eesti linna ja on üles ehitatud bartertehingute peale.

Pärnu lähistel asuva Halinga kaubakeskuse vahetus läheduses asuval asfaltplatsil olid möödunud aastal samuti mõned atraktsioonid. Lisaks on seal nn õuduste maja ja hoone madude eksponeerimiseks. Selle aasta kevadel toodi sinna veel lisaks pruugitud atraktsioone põhjanaabritelt.

Veidi hiljem selgus aga, et Tallinna linnavalitsus oli nõus aegunud Kadrioru lõbustuspargi atraktsioonid ASile Tivolet ära müüa ja väljaku välja rentima. Seetõttu otsustas Tivolet atraktsioonid Halingalt ära viia ja Tallinnas üles panna.

Kokkuleppeid hakati sõlmima Soome ja Rootsi firmadega, kes oleksid nõus oma atraktsioone kasutada andma ja ka rahaga toetama, räägib Mart Külvi. Lõpuks jäi kogu projekti rahastamine tema äripartneri, seitse aastat Eestis erinevate äridega tegelenud soomlase Kalle Eroneni õlule. Eronen ja Külvi on korraldanud Eestis ka maonäitusi ning Halinga keskuse maomaja kuulub samuti neile.

Halingal asuvad lõbustused viiakse juba lähiajal sealt ära, järele jäävad vaid mõningad mänguautomaadid.

Mart Külvi sõnul ei julge ta enam ASi Halinga Puu inimestele silma vaadata, kellega Tivoletil oli atraktsioonide väljapanemise kohta leping sõlmitud, kuid äri on äri. Kuna Kadrioru lõbustuspargi aluse platsi rendilesaamise luba tuli Tallinna linnavalitsusest viimasel minutil, tuli enamus investeeringuid ja jõudu suunata olemasoleva korrastamiseks.

Halinga Puu omaniku Aime Hinnovi sõnul on firma pettunud Tivoleti käitumisest, sest neile lubati suurt lõbustusparki.

Halinga Puul endal lõbustuspargi rajamise võimalusi pole, kuid Hinnov pole loobunud mõttest luua Halinga kaubakeskuse juurde teistlaadne, looduslik park. Ta on kindel, et külastajaid oleks sellises pargis piisavalt.

Loodusliku pargi rajamise idee tuli Halinga Puu omanikele juba möödunud aastal, kuid selle teoks tegemisel sai takistuseks vallavalitsuse negatiivne suhtumine projekti. Vallavalitsus kuulutas välja pargi alla kavandatud maa hoonestusõiguse konkursi, mille alghind polnud Halinga ettevõtjatele vastuvõetav, räägib Hinnov.

Krundi suurus on 26 hektarit, aastast rendist küsis vallavalitsus 180 000 krooni.

«Vald ei saa aru, et selline park tooks turiste ka Halingale ja sellest teeniks nii vald kui seal asuvad teenindussfäärid,» kurdab Hinnov. Looduspargi rajamisel oleks nõus appi tulema ka üks Soome looduslik lõbustuspark, väidab Hinnov.

«Me loodame, et vallavalitsuse mõistus tuleb tagasi ja me saame veel omavahel kokkuleppele,» lausub Hinnov.

Pärnus on üks üheksa atraktsiooniga lõbustuspark. Atraktsioonide vanus on 6--12 aastat, räägib neid rentiva firma Tamor omanik Paul Ojaste.

«Kuni on selgusetu, kellele krunt kuuluma hakkab, ei julge ka märkimisväärseid investeeringuid teha ega uusi atraktsioone soetada,» lausub ta. Ojastel jääb mulje, et linn pole lõbustuspargist huvitatud, nad soovivad ainult rendiraha õigel ajal kätte saada. Lõbustuspargi korrastamiseks pole firma linnalt sentigi saanud.

«Mul pole seda parki eriti vaja, aga linnale oleks seda kindlasti tarvis,» imestab Ojaste linnaisade ükskõikset suhtumist.

Eelmise aasta ilus suvi tõi esmakordselt alates 1991. aastast lõbustuspargile kasumit. Käesoleval aastal on lõbustuspark juba kuu aega töötanud, kuid sajused ilmad ei too sinna lõbutsejaid.

Tartu Tähtvere lõbustuspark on üks esimesi Eestis, mille erafirma ära ostis. 1990. aastal sai ta kooperatiivi A&A omaks ja nüüd kuulub ta kooperatiivi õigusjärglasele ASile Oma ja Hea. Lõbustusparki haldab AS Montecarlo, mille omanikud on ärimehed Urmas Past, Juhan Kolk ja Aivar Leping.

Lepingu sõnul on viimasel ajal lõbustusparki investeeritud umbes 400 000 krooni. Sellel kevadel valmis lõbustuspargis ka kardirada ja osteti kuus karti. «Teeme projekti missioonitundest. Kasumit ei hakka ta kunagi tooma, sest kõik, mis ta teenib, investeerime atraktsioonidesse ja piletihindade tõstmine ei tule kõne alla,» rääkis Leping.

Lepingu sõnul on lõbustuspargi aluse maaga segased lood ja seetõttu ei maksta linnale selle eest renti. Kui maaprobleem laheneb, vormistatakse lõbustuspargi omanikuks AS Montecarlo.