Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontrollimata väited põhjustavad paksu verd
ASi Paroc Eesti teenindava reklaamiagentuuri NB Reklaam juht Nevil Blumberg seab kahtluse alla konkureeriva firma Isover Klaasvill reklaamis esitatavad väited. Nimelt kinnitab Isover Klaasvilla reklaam, et nende firma turustatava klaasvilla näol on tegemist «ainukese soojustusmaterjaliga Eestis, mis ei soodusta vähi teket.»
Blumberg sõnab, et antud loogika kohaselt võib järeldada, et kõiki konkureerivaid soojustusmaterjale kasutades on tarbijal mõne aja pärast vähk. Blumbergi sõnutsi toodetakse reklaamis mainitud heade näitajatega soojustusmaterjali Saksamaal, siin müüakse 4--5 korda odavamat klaasvilla, mis ei vasta kõigile nimetatud näitajatele.
Isover Klaasvilla Eesti tegevdirektor Tiit Raud räägib, et varsti hakkavad nad müüma ka siin Saksamaa tehnoloogial põhinevat klaasvilla. Ta kinnitab, et selle tehnoloogiaga valmistatav klaasvill on tunnistatud puhtaima kiuga klaasvillaks Euroopas. «Kõikide teiste materjalide osas on säilinud tõenäosus, et need võivad tekitada vähki,» ei tagane tegevdirektor reklaamis esitatud väitest.
Isover Klaasvillale reklaami teinud agentuuri Rumor projektijuht Pear Väli ütleb, et viimasel ajal on teravalt esile kerkinud kõikvõimalikud reklaamialased vaidlused, kuid paraku pole peale konkurentsiameti ühtegi instantsi, kes neid erapooletult lahendada võiks.
Väli lisab, et ka Paroci reklaamides esineb kaheldavaid väiteid.
Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu on seisukohal, et Eestis võiks reklaamides esitatava teksti sisu mõnevõrra rangema kontrolli all olla kui võimaldab praegune konkurentsiseadus.
Tammistu märgib, et viimasel ajal kasutatakse reklaamides sageli sõnu ülivõrdes -- parim, kiireim, ainus jne --, mis tekitab konkureerivate firmade vahel paksu verd. Kõikvõimalikke teste võib korraldada igaüks, kes on veendunud, et ta selle tõepoolest võidab. Testi «võitjaid» on maailmas sama palju kui Eestis «parimaid», kuid pahandamist vähem.
Hiljuti jättis konkurentsiamet rahuldamata Eesti Raadio kaebuse Pärnu Päikeseraadio suhtes, mis kuulutas Päikeseraadio «pealinna parimaks raadioks». Tarbija eelistus on tema isiklik maitseküsimus ning ümber pole võimalik lükata ka fakti, et Pärnu on Eesti suvepealinn, teatas konkurentsiamet.
Tammistu märgib, et konkurentsiameti seisukohalt võib sõna «parim» kasutada üldfilosoofilises tähenduses. «Inimene on oma olemuselt egoist, kes näeb maailma sageli endast lähtuvalt,» muigab direktor. «Seetõttu tekib tal arvamus, et just tema ongi see kõige ilusam ja parem, ja kes on see tegelane, kes otsustab, et ta seda pole,» sõnab Tammistu.
Märksa rangemalt suhtub konkurentsiamet Tammistu sõnutsi nende sõnade ülivõrdes kasutamisesse, mida saab ajaliselt või mahuliselt mõõta. «Kui keegi väidab, et ta on kiireim või suurim, siis peab see olema tarbijale ka statistiliste materjalidega tõestatud,» ütleb ta.
Tammistu toob näiteks juba neli kuud kestva lennufirmade SAS ja Finnair reklaamivaidluse, mille põhjustas Finnairi väide, et ta lendab mitmetesse sihtpunktidesse kiiremini kui ükski teine lennufirma. Lennugraafikute võrdlemisel selgus, et paari reklaamis märgitud sihtpunkti lendab SAS siiski 10--15 minutit kiiremini.