21. juuli 1996
Jaga lugu:

Eesti Energia erastamiskava

Riigile kuuluv aktsiaselts hakkab haldama põhivõrku ja elektri ülekandeliine. «Selle aktsiad jäävad ilmselt ka lähitulevikus sajaprotsendiliselt riigi omandusse, kuna süsteemi strateegilise osa üle peab riik kontrolli säilitama,» märkis erastamisagentuuri infrastruktuuride erastamise peaspetsialist Avo Annus. Põhivõrgu omanikuna jääb riigile valikuvõimalus, kellelt ja millise hinnaga energiat osta.

Energia tootmisega hakkaks tegelema üks või kaks aktsiaseltsi, kus 50% aktsiatest oleks erakätes ja 50% riigi omanduses. Praegu käib energia tootmine kolmes elektrijaamas: Balti, Eesti ja Iru elektrijaamas. Kas nende põhjal teha üks aktsiaselts või kaks, Eesti ja Balti kokku ning Iru eraldi, selle üle Annuse sõnul veel vaieldakse.

On ilmne, et Iru elektrijaam, mis on võimsuselt suurusjärgu võrra väiksem, ei suudaks konkureerida Balti ja Eesti elektrijaamaga. Ka Iru elektrijaama laiendamisel ei ole suurt mõtet, sest praegugi töötavad Eesti elektrijaamad alavõimsusega, kuna reaalne tarbimine katab vaid 60% jaamade tootmisvõimsusest.

Piirkondlikke energia jaotusvõrgu ettevõtteid on praegu seitse. Phare konsultandid leiavad, et need võiks koondada kolme ettevõttesse. Hollandi valitsuse kaudu konsulteeriva firma Atkins eksperdid soovitavad erastada kõik seitse ettevõtet eraldi. Erastamiskava näeb ette, et 51% piirkondlikest jaotusvõrkudest võiks erastada kohe ning 49% jääks esialgu riigile.

Eesti Energia erastamise teine etapp näeb ette kogu energia tootmise ja piirkondlike jaotusvõrkude müügi EVPde katteks.

Annus ei välista, et kui tehakse tugevad seadused, julgeb riik ka põhivõrgud maha müüa. See eeldab aga tõsist poliitilist otsust riigikogu tasemel.

Millised on investeeringuvajadused, ei osanud Annus öelda: «Kõik võtavad ju aluseks elektrienergia hinna võimaliku kasvu, kui hind tõsta kohe krooni peale (praegu maksab kilovatt-tund nii eratarbija kui ka ettevõtte jaoks 45 senti -- ÄP), polegi mingit investeeringut vaja. Kui poliitiliselt veel hinda mingi aeg madalal hoida, suureneb vastavalt investeeringuvajadus.»

RE Eesti Energia peadirektori Udo-Rein Lehtse sõnul ei saa, arvestades elanikkonna maksujõulisust, vähemalt kolme aasta jooksul elektrienergia hinda vabaks lasta: «?okiteraapiat rakendada ei või.»

Kõige suuremat huvi meie energiatootmise erastamise vastu on ilmutanud USA energeetikafirma NRG Energy, kes on lubanud investeerida energiatootmisse 250 miljonit dollarit. Samuti on NRG Energy huvi tundnud energiatootmisega seotud põlevkivikaevanduste vastu.

Juba pikka aega kestavad valitsuse ja NRG Energy vahelised läbirääkimised ning majandusminister Andres Lipstoki sõnul on üks võimalik lahendus, et USA energeetikafirma ja Eesti riik moodustavad võrdse osalusega ühisettevõtte.

Lehtse sõnul kirjutasid RE Eesti Energia ja NRG Energy eelmisel nädalal alla käskkirjale ühise töörühma moodustamiseks, mis vaatab läbi ameeriklaste ettepanekud. «Töörühm hakkab arutama keskkonnakaitsealaseid küsimusi, rahvusvaheliste normide alaseid kokkuleppeid jms,» lisas Lehtse.

Tema sõnul on NRG Energy üks reaalseid pakkujaid, aga ta soovitas mitte unustada ka Soome firmat Imatran Voima OY, mis on üle 95% riigi omanduses, ning Rootsi riigifirmat Vattenfall.

Ka Annus kinnitas, et Eesti Energia vastu tunnevad huvi Põhjamaade energiatootjad: «On ju olemas Skandinaavia energeetika arenguprogrammid. Neid huvitab, mida me teeme, ja ma arvan, et kui läheb konkreetseks müügiks, tuleb ilmselt sealt väga suur huvi.»

Annus lisas, et tugevamad erastajad võivad välja ilmuda vahetult enne Eesti Energia erastamist: «Iga potentsiaalse ostja avalikuks tulek tõstab ju ilmselt kohe hinda. Seetõttu nad teatavadki oma soovist alles viimasel minutil.»

Udo-Rein Lehtse sõnas, et on põhimõtteliselt erastamiskavaga rahul: «Sisuliselt on tegemist meie restruktureerimiskava lahtikirjutamisega.»

Samas märkis Lehtse, et tal on kahju, et kava väljatöötamisse ei kaasatud Eesti Energia inimesi, siis poleks tehtud elementaarseid vigu. Näiteks ei kavandataks autobaasist eraldi aktsiaseltsi loomist, mis on juba ammu loodud.

Ka Eesti Põlevkivi erastamiskava kontseptuaalne lahendus sõltub Eesti Energia erastamiskavast. Eksperdid leiavad, et Eesti Põlevkivi üheksa kaevandust tuleb jagada kahte võrdsesse gruppi, mille põhjal võib moodustada ida ja lääne põlevkivibasseinide aktsiaseltsid.

«Kuna pool põlevkivitööstuse toodangust läheb elektrijaamade kütteks, võib siin toimuda isegi mingi ühinemine,» sõnas Annus. «Ameeriklased tahavad erastada ka neid kaevandusi, mis elektrijaamu varustavad.»

Jaga lugu:
Hetkel kuum