• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene raudtee teelahkmel

    127 000 km pikkune raudtee oma 2 miljoni töötajaga hoiab hinge sees nii riigi äärealadel kui süsteemi juhtivatel bürokraatidel. Mullu katsid piletimüügist laekunud summad vaid 27% lokaaltranspordi ning 47% kaugtranspordi kuludest. Raudtee kahjum oli 9,4 triljonit rubla (2,1 mld dollarit).
    Veebruaris sõlmitud laenukokkuleppes rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) on ühe tingimusena sätestatud raudteede efektiivse majandamise nõue. IMF tahab aasta lõpuks asendada reisijateveo kaudse subsideerimise konkreetse doteerimisega föderaaleelarvest. Julgemad Venemaa rahandus- ja majandusministeeriumist nõuavad raudtee erastamist.
    Raudteedeminister Gennadi Fadejev on maalinud hirmuäratavaid pilte hiigeltariifidest kahjumiga töötavatel liinidel ning muudest erastamise võimalikest tagajärgedest. Jeltsin valis ohutuma tee: peaminister Viktor Tshernomõrdin kinnitas, et vähemalt lähitulevikus jäävad raudteed riigi alluvusse.
    Samas vajab raudtee kiireid muudatusi. Kohalikud raudteevõimud on röövellike tariifidega minema peletanud hulga kliente. Probleem on eriti terav Venemaa idaosas, kus alternatiivseid transpordivõimalusi on vähe. Väljapressimine pole haruldane ka Venemaa lääneosas, kus paremini arenenud infrastruktuur loob eeldused konkurentsi tekkeks.
    Ülikõrgete tariifide tõttu on raudteeveosed 1992.--1995. a 32 protsendi võrra vähenenud. Langus peatus, kui frustreeritud kliendid nõudsid mullu valitsuselt tariifide külmutamist. 1995. a lõpul võlgnesid kliendid raudteele seitse triljonit rubla, raudtee maksuvõlg riigieelarvesse oli 4,2 triljonit rubla.
    Kuna ulatuslik erastamine ei ole tõenäoline, on tähelepanu suunatud erakapitali kaasamisele uutesse projektidesse.
    Üks selline projekt on 654 km pikkune Moskvat ja Peterburgi ühendav kiirraudtee maksumusega viis miljardit dollarit, mis vähendab sõiduaega kaheksalt tunnilt kahele ja poolele tunnile.
    Kõneldud on ka uuest raudteest Moskva ja Berliini vahel, mida osaliselt finantseeriksid Saksa firmad.
    Siinkohal varitseb oht, et üksikud projektid vähendavad survet ulatusliku erastamise läbiviimiseks, mistõttu Venemaa jääb oma majanduse ühe kulukama ning ebaefektiivsema haru pantvangiks. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.