Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik ei usu oma piiri
Juulis kehtima hakanud alkoholiaktsiisi seaduse parandus paneb piirituse ja ka muu alkoholi eksportijale kohustuse hankida tõendeid selle kohta, et nende kaup ikka sihtpaika jõudis. Kui eksportijal ei õnnestu tollile tõestada, et kaup näiteks Kasahstani või Uus-Meremaale on jõudnud, võib uksest sisse astuda maksuametnik, kes nõuab saamata jäänud miljoneid aktsiisikroone, millest eksportkaup on vabastatud.
Riiki ei rahulda enam see, et ekspordiks saadetavad piirituselastid nii eksportija kui ka politsei eskordi saatel üle piiri toimetatakse. Teisisõnu, riik on veendunud, et riigipiir ei pea. Kuidas muidu seletada rahvaasemike sedavõrd nürimeelset otsust.
Alkoholitootjad ootavad praegu läbematult rahandusministri käskkirja, millega riigikogus heakskiidetud paranduse kohaselt kehtestatakse kindel kord, kuidas piirituse eksportija peab hakkama kaugetest riikidest tõendeid hankima. Moe piiritusetehase nõukogu esimees Urmas Arumäe on arvamusel, et see kord jääbki kehtestamata. Sel põhjusel, et niisugust korda polegi võimalik kehtestada.
Riigikogu otsusega löödi jalad alt ka kaitseminister Andrus Öövelilt ja tolliameti peadirektorilt Rein Talvikult, kes seni on oma alluvatesse uskunud, väites, et piir toimib ja peab. Riigikogu kinnitas ju oma seaduseparandusega otseselt, et Eesti Vabariigi piiri ei maksa uskuda.
Kõnealune parandus on pahuksis ka omandiõigusega. Eksporditav piiritus muutub ostja omandiks juba tehases, pärast ostulepingu sõlmimist ja raha tasumist. Eksportijal lasub küll kohustus tagada piirituse viimine üle piiri, kuid ta toimetab juba võõra varaga. Ilmselt üksnes Eestis on võimalik see, et uue omaniku võimalike väärtegude eest karistatakse endist omanikku.