11. september 1996
Jaga lugu:

Maasikaäri toidab pere ära

Veel septembrivihmade ajal punetavad Järvamaal maasikapõllud. «Vaat niisugust maasikat ma võtaks,» kummardub taluperemees säraval näol «Rapella» maasika vagude vahele ja nopib sealt ilusa punase marja. «Häda on ainult selles, et ma pole viitsinud võtta seda maasikat, teda ära pakkida ja viia kaubahalli,» leiab talunik.

37aastane Andres Adusoo on töötanud maaparandaja ja miilitsana ning on viimase kümne aasta jooksul lisaks maasikatele proovinud kasvatada ka kapsast, porgandit ja astriseemneid. Maasikas on osutunud neist tasuvaimaks.

Adusoo seitsmeliikmeline perekond kasvatab maasikaid Koigi vallas Väike-Karedal. Heaks teenistuseks nimetab Andres Adusoo 3000 krooni kuus, mida kaugeltki igaüks Koeru kandis ei teeni.

Ta ütleb, et järgmisel aastal saab ta ainüksi 2500 m² suuruselt maasikapõllult 2500 kilogrammi maasikaid kuus. «Maasikas on petlik, ta tasub ära alles kolmandal aastal,» kinnitab iseõppinud talunik. «See-eest on ta tasuvuselt kindlasti mooni järel järgmine põllukultuur.»

Eesti aiandusliidu direktor Valdur Miller on Järvamaa talunikuga ühel meelel. «Kui aianduses üldse miski tulus on, siis on see maasikas,» väidab ta.

Miller lisab, et viimastel aastatel on Eestis maasikakasvatajaid järjest juurde tulnud. Kui eelmine aasta oli maasikate all ligi 300 hektarit põldu, siis tänavu peaks saaki saama juba rohkem kui 350 hektarilt.

Väike-Karedal saadakse maasikakoristusega hakkama oma pere jõududega. «Juba päikesetõusuga hakkame hiilima, see on kella viie ajal,» lausub Andres Adusoo. «Kella üheksaks oleme esimese koormaga põllult kadunud, et saata poodi värske maasikas.»

Kuuskümmend kilo maasikaid ühe hommiku kohta on täiesti normaalne tulemus, hindab Adusoo. Viie-kuuekesi korjatakse päevas kokku sada kilogrammi maasikaid. Andres Adusood ja tema abikaasa Merikest abistavad põllul kolm teismelist poega ja üheksa-aastane tütar. Noorim, kuueaastane tütar keeldub isa sõnul põllul tööd tegema. «Poisid korjavad mul täissaagi ajal tunnis igaüks 6--7 kilo,» ütleb pereisa uhkelt.

Eesti marjaühingu tegevdirektor Janika Ilves, kes nõustab ka Lõuna-Eestis maasikate kokkuostuga tegelevat ASi Marjakasvatus, ütleb, et Marjakasvatus on tänavu varunud kokku 45--50 tonni maasikaid. «See aasta näitas, et maasikate kokkuost on tulus äri,» rõõmustab Ilves.

Järgmiseks aastaks on Marjakasvatus sõlminud lepingud 50 hektari suuruselt maalt saadava saagi peale, mis tõotab maasikakogust viiekordistada. Sel aastal turustas Marjakasvatus kogu saagi Eesti tööstustele ja ASile Valio Eesti.

Igapäevane raske põllutöö Adusoo peres maasikaküllastuseni veel viinud pole. Talveks tehakse sisse hulgaliselt moosi, rekordkogus 80 liitrit maasikamoosi, vaaritati mõne aasta eest.

Adusood loodavad, et paari aasta pärast on neil maas juba kolm hektarit maasikataimi, millest annaks veel oma pere jõududega üle käia. «Siis on korras ja elab ka talvel ära,» kinnitab Andres Adusoo. Siis poleks probleem talvel perega Kanaari saartele puhkama sõita, on ta veendunud.

Praegu tuleb pereisal talveks teine töökoht otsida, et mitte nälga jääda. «Peab olema selline mõnus töö, kus ma kevadel pühin käed puhtaks ja marsin minema,» lausub ta.

Suviti käiakse kogu perega Pärnus puhkamas. Suurel perel on marjakasvatamisest kogunenud siiski niipalju raha, et nädal aega elatakse hotellis ja suudetakse lastele tagada kõik vajalikud suverõõmud.

Marjaspetsialist Janika Ilves tõdeb, et eestlane sööb praegu ainult kümnendiku sellest 60 kilogrammist puuviljast, mis tema tervise ja heaolu nimel oleks vaja aastas tarbida.

Tulevik tõotab üha elavamat marjakasvatust ja marjasöömist, leiab Ilves.

Jaga lugu:
Hetkel kuum