1. oktoober 1996
Jaga lugu:

Majandustarkvara arengu põhijooned

Tarkvaraspetsialistid ja -analüütikud on sõnastanud neli suundumust, mis iseloomustavad Euroopa riikide, sh ka Eesti majandustarkvara turgu: turu kontsentreerumine; toodete standardiseerumine; tehnoloogia uuenemine; eriprogrammide osakaalu suurenemine.

Paar aastat tagasi iseloomustas rahvusvahelist majandustarkvara turgu programmide ja programmimüüjate rohkus. Viimasel ajal on aga olukord muutunud: väikesed firmad on hääbunud ja põhiline osa turust koondunud käputäie firmade kätte. Nii on näiteks Suurbritannias ja teistes suuremates Euroopa riikides ligi 50% tarkvaraturust hõivanud kuni 10 suurkompaniid.

Eesti turul tegutseb praegu aktiivselt ca 20 majandustarkvarafirmat, erinevaid raamatupidamisprogramme on liikvel kokku 50 ringis. 20 majandustarkvarafirmast neli -- Baltic Business Software, Ratioma-R, Gaiasoft ja Sysdec -- on enda kätte haaranud enam kui 50% turumahust.

Turu kontsentreerumisest tingituna toimub toodete standardiseerumine. Viimaste aastakümnete jooksul on üritatud luua Euroopa ühist poliitika-, kultuuri- ja majanduskeskkonda. Õnnestunud on see vaid poliitikutel ja osal ärimeestel. Majandustarkvara tootjad ja müüjad pole sellega hakkama saanud. Nii ei ole tänaseni suudetud toota taolist majandustarkvara, mis müüks end edukalt enamikus Euroopa riikides.

Hoolimata tõsiasjast, et majandustarkvara ei ole kunagi hästi riigist riiki liikunud, teeb hetkel enamik majandustarkvarafirmasid siiski suuri investeeringuid, et toota esimesena universaalne tarkvaraprogramm. Selle juures tuleb arvestada erinevate maade keeleerinevusi, ainuomast seadusandlust ja ärikombestikku.

Vähesel määral on üksikutel majandustarkvarafirmadel siiski õnnestunud oma tooteid müüa ka rahvusvahelisel turul. Üksikud firmad on avanud esindusi ja harukontoreid naabermaades ning sõlminud edasimüügilepinguid.

Mida võidab toodete standardiseerumisest klient? Tänu globaliseerumisele ja ühistele programmidele on kliendil hõlpsam sooritada rahvusvahelisi tehinguid ning hoida operatiivset kontakti välismaal asuvate tütarfirmadega. Tähtsamaks positiivseks teguriks ostjaile on aga suurte, rahvusvaheliste kompaniide poolt tagatud usaldusväärsus ja toodete kvaliteet. On ju vähetõenäoline, et kehv toode müüb end ka välismaal.

Analoogselt teiste Euroopa maadega ei ole minu hinnangul Eestis välismaise päritoluga standardtooted suutnud kohalikega konkureerida. Pretsedendi on siin loonud aga Hansa raamatupidamisprogramm, mille müügiedu rajaneb paljuski aktiivsel ja osaval müügipoliitikal.

Tõhusamale ja intensiivsemale majandustarkvara ühtlustumisele, standardiseerumisele aitab kaasa tehnoloogia uuenemine.

Majandustarkvara tooted teevad läbi suuri tehnoloogilisi muutusi. Kõigepealt liigutakse laialdase võrgusüsteemi kasutamise poole. Kliendiserverit hinnatakse universaalseks lahendiks -- see võimaldab firmadel lülitada arvutid ühtsesse süsteemi, mille järel peaks lahenema ka firmasisese infoliikumise probleem. Tegemist on nn infokaelaga, kuhu koondub universaalne info nii tarbijatelt, varustajatelt kui firma töötajatelt. Seega, kuna info valdamine on üks eduka tegutsemise garantii, tasub ühe prioriteedina firmasisesesse infoliikumisse investeerida. Pealegi toovad taolised investeeringud kiiresti ressursse tagasi.

Peamine muutus tehnoloogia arengus on siiski üleminek graafilisse keskkonda. Muutuste käigus lihtsustab tarbijale graafilise keskkonna kasutamine, mis võimaldab paremini teha finantsanalüüsi. Üheaegselt saab avada hulgaliselt aknaid. Samas nõuab graafiline keskkond kliendilt kvaliteetarvutit ja koolitatud kasutajad -- seega mahukaid investeeringuid.

Tehnoloogia arengut mõjutab ka klientide surve. Korraldatud uuringud näitavad, et 1/3 firmajuhtidest plaanib lähima poole aasta jooksul moderniseerida oma arvutisüsteeme. Uued kasutajad ja osa olemasolevaid kliente on mastaapsete reklaamikampaaniate ja Windowsi keskkonna atraktiivsuse tõttu huvitatud just graafilisest keskkonnast. Kuid kiirustamise all on kannatanud nimetatud programmide kiirus ja töökindlus.

Eestis müüb Windowsi keskkonnas töötavat majandustarkvara kaks firmat. Eksperteerides Windowsi ja DOSi keskkondade erinevusi võib järeldada, et Windowsi keskkond on küll atraktiivne, kuid jääb samas DOSi keskkonnale tehniliste parameetrite järgi funktsionaalselt alla. Windowsi keskkonda eelistavad eelkõige uued tarkvara kasutajad ja otsuse langetab sel juhul ettevõtte juht. DOSi keskkonda seevastu olemasolevad majandustarkvara kliendid, kes on uuenduste, sh keskkonnamuutuste suhtes häälestatud negatiivselt.

Paralleelselt turu kontsentreerumise, toodete standardiseerumise ja tehnoloogia arenguga suureneb eriprogrammide osakaal.

Standardne majandustarkvara, mille hind on madal ja mida turustatakse tuhandetele klientidele, ei arvesta kliendi eripäraseid mastaape ega ainulisi nõudmisi. Uus tehnoloogia võimaldab aga universaalseid programme kohandada vastavaks kliendi vajadustele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum