Käibemaksust me ei räägi

Raske on kujutada ette inimest, kellel maksuametist lugedes rõõmuvärin hinge poeb. Tegemist peab olema tõenäoliselt äärmiselt riigitruu patrioodiga, kes seirab riigijuhte nagu kokkerspanjel peremeest. Just neile olid suunatud möödunudreedesed maksuameti ja tolliameti teated sellest, et riigikukru täitjate töö aina paraneb ning maksude laekumisega pole Eesti riigil tänavu mingeid probleeme.

Tähelepanelik lugeja võis levitatud sõnumi tagant tunda õhkumas koonderakonna ja tema peaministri Tiit Vähi kaheteistkümnenda tunni valimispropagandat. Üheksa kuuga on laekunud 74,5 protsenti eelarvesse planeeritud üksikisiku ja 77,3 protsenti ettevõtte tulumaksust, teatab maksuamet. Riigil rõõmu kui palju, ent demonstreerida soovitut need arvud ei näita.

Kuidagi ei näita nad, et Eestis oleksid hakanud maksud paremini laekuma või et maksuameti töö oleks senisega võrreldes tõhusamaks muutunud. Eelarvetulude laekumise seisukohalt tekitab üksikisiku ja ettevõtte tulumaksust tunduvalt enam muret käibemaks. Selle maksuliigi laekumise kohta käivaid numbreid pole maksuamet millegipärast pidanud vajalikuks suure hurraaga avalikkuse ette tuua. Aasta alguses riigikogus läbi surutud käibemaksuseaduse muudatused, millega keelduti ettevõtetele maksmast tagasi ülemäära kogutud käibemaksu, on selle kogutavuse teinud üsna keeruliseks. Samas pidid käibemaksust saadavad tulud moodustama selle aasta riigituludest ligi poole.

Üksikisiku tulumaks on loomulikult üks eelarve suurimaid tuluallikaid. Kuid tema oodatust suurem laekumine ei näita veel maksukogumissüsteemi efektiivsust. Hoopis seda, et Eesti firmad on hästi majandanud ning maksavad oma töötajatele senisest kõrgemat palka, mistõttu on tulumaksu kogutud palju rohkem, kui riigieelarve koostajad seda möödunud aastal ette nägid.

Veelgi naljakam on tolli hooplemine oma tublidusega. Jutud sellest, et tolliametnike palgad ületavad nüüd Eesti keskmist ning et salakaubavedu väheneb, on muidugi kosutavad kuulata. Kuid seda, et riigiamet lõpuks ometi tegutseb nii nagu peaks, ei tasu erilise saavutusena esile tõsta. Eriti siis, kui seda kasutatakse propagandana kohtu vastu, mis mõistis õigeks tolliametiga protsessinud kütusefirma AS Parevek. Ainuke tõeliselt positiivne moment, mida tolli etteastest loota tahaks, on, et tuleva aasta riigieelarves kaitsekulutuste arvelt tollile rohkem raha määrataks. Muidu võivad aastalõpuhõisked peagi appihüüeteks muutuda.

Maksuameti ja tolliameti kena etteaste langes hästi sobivalt kokku poliitilisel maastikul üha kiiremaid tuure võtnud valimisvõitlusega. Peaminister Vähi, kes oma oponentidele oli kinnitanud, et eelarve täituvusega pole muret ning et aasta lõpus hakkab raha mühinal riigi salvedesse voolama, sai nüüd võimaluse oma sõnadele suuremat kaalu anda

Kui aga tuleva aasta riigieelarve valitsusest riigikogu ette läks, kaebas rahandusminister Mart Opmann, et käimasoleva aasta eelarve on väga pingeline ja raskesti täituv. Maksuametist ja tolliametist tulevad sõnumid näitavad justkui, et nii see ikka päris ei ole. Kes siis riigi rahakoti planeerijatest ja suunajatest on rumal ja analüüsivõimetu? Kas minister või tema alluvad? Ilmselt peavad mõlemad hoopis oma tarkuse vaka all hoidma ning tegema avalikkusele just selliseid avaldusi, nagu Toompea võimukoridoridest parasjagu tellitakse.