Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaks ei lähe riigikassasse
Vilosiuse sõnul on sotsiaalkindlustuse eelarve riigieelarve iseseisev osa, mida ei jaotata riigikassa kaudu. «Sotsiaalkindlustuse eelarve võetakse vastu eraldi eelarvena,» täpsustas Vilosius. «Riigikassa ei saa sealt raha võtta, sest sotsiaalkindlustuse seadus ütleb, kust raha tuleb ja mis selle rahaga teha.» Samas ahvatlus sotsiaalraha kasutada on Vilosiuse sõnul olemas. «Meil on uue seaduse järgi pidev puutumatu reserv kolme nädala väljamaksete ulatuses, s.o koos lastetoetustega üle 300 miljoni krooni,» selgitas ta.
Eesti haigekassade liidu juhatuse esimees, Valgamaa haigekassa direktor Peeter Kudu rääkis, et ühes temani jõudnud sotsiaalkindlustuse seaduse eelnõu projektis oli ette nähtud, et riigikassa vahendid ja sotsiaalmaks ei lähe küll otseselt ühte patta, kuid rahandusministeeriumil on õigus sotsiaalmaksu raha vajaduse järgi kasutada.
«Viimases eelnõu variandis see nii otsesõnaliselt kirjas ei olnud, aga ikkagi on oht, et ravikindlustusraha hakkavad kamandama rahandus- ja sotsiaalministeerium,» lausus Kudu. Tema sõnul tähendaks ravikindlustusraha liikumine riigikassa kaudu, et raha laekub suure hilinemisega ja pole näha, kes on maksu osas võlglane.
Kudu ettepanekul peaks ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu, mida on kokku umbes 7 miljardit krooni, kasutama ja jagama kui sihtotstarbelist makset ainult kindlustusprintsiibil.
Kudu sõnul ei tohi ühte panna ka ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu. «Endel Eero andmetel jääb 500 mln kr järgmisel aastal pensioniraha puudu. Kui raviraha ja pensioniraha ühte katlasse lähevad, võib sealt hakata pensioni jaoks raviraha võtma,» avaldas Kudu kartust.