Ühispanga proovikivi

Panganduse suursündmused pole veel möödas. Napilt paar kuud tagasi suutis Eesti Pank sohu vajunud Tööstuspanga Hoiupangale sokutada. Alles kirjutas Äripäev Hansapanga soovist müüa oma osalus Hoiupangas. Kuid hiljemalt järgmise aasta suvel teostub sündmus, mille kõrval eelnimetatud tehingud kahvatuvad.

Juba aastaid Eesti Pangale muret ja ajakirjanikele kirjutamisainet pakkunud Põhja-Eesti Pank (PEP) lõpetab lähemate kuude jooksul tegevuse, ja seda klientidele valutul moel -- liitudes Ühispangaga. Seega saab järgmisel aastal loogilise ja loodetavasti ka õnneliku lahenduse veel ühe panga saneerimine, mille Eesti Pank algatas 1995. aasta augustis 1/6 PEPi aktsiate müümisega Ühispangale.

Selles, et PEP liitub Ühispangaga, pole ilmselt keegi kunagi kahelnud. Pigem võib küsida, miks algavad liitumisläbirääkimised just nüüd? Põhjusi on mitu. Paarist tähtsamast, esiteks: pankade kasumimarginaalid pidevalt vähenevad, panga tegevuse tootlus tulevikus sõltub suuresti kulutuste vähendamise oskusest, ning Ühispangale muutub kahe panga ülalpidamine juba liiga kulukaks. Teiseks, pärast aastast Ühispanga meeskonna tööd PEPis ei ole tegu enam n-ö põrsas-kotis-ostutehinguga. Ning kolmandaks, Ühispanga enesekindlus on suurenenud. Aktsionäridelt on tagala kindlustamiseks käes luba tõsta panga aktsiakapitali veel 50% võrra. Ühismeeste ambitsioonid kasvavad, liitumise üks peaeesmärk on ka kindlustada kohalolekut Eesti rahamekas -- Tallinnas, kus Ühispangal on panga suurust arvestades nigelavõitu 4protsendiline turuosa.

Kerge ei saa ühispankuritel olema. Riigi armetult solgutatud PEPi (tema kaela riputati Balti Ühispanga, Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Sotsiaalpanga halvad laenud) üks omanik Eesti Pank on garanteerinud 220 miljoni krooni ulatuses panga aktivaid. See tähendab sisuliselt, et PEPi halbade laenude mahakandmine lükati järgmistele perioodidele. PEPi liitumisel väheneb tulevane kahjum tõenäoliselt PEPi 90 miljoni kroonise omakapitali arvel, Ühispanga hinnangul võimaldab liitumine teenida lisaks 40 miljonit krooni aastas. Ent üles jääb veel kümnetesse miljonitesse ulatuv võimalik kahjum, millele Eesti Pank tõenäoliselt annab oma garantii, kuid mida Ühispangal tuleb sellest hoolimata asuda kõigi jõududega vähendama.

Liitumise mõju Ühispanga aktsia hinnale võib vaadelda kahest aspektist. Esiteks, üsna tõenäoline on lühiajaline aktsia hinna langus. Iga liitumisega kõigub panga stabiilsus, kaasnevad mingid ettenägematud kulutused jne. Kuid samas peaks liitumine aktsia hinna pikema perioodi kasvule õla alla panema, suurenemisega kasvab ju panga turuosa, klientide arv, panga rahamass jne.

Selge on see, et novembris algavatele läbirääkimistele jututeemasid jätkub. Näiteks kasvõi see, et tegemist on kahe suurima eelarveteenindajaga ning mõlema panga bilansi kasvud ja kahanemised on võib-olla liiga tihedalt seotud riskantseks peetavate riigi rahavoogudega. Rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, Ühispanga aktsionär, ei jää riigi palgale ju igaveseks. Lisaks vajab kõpitsemist mõlema panga infotehnoloogiline baas ning üha tähtsamaks muutuvad suhted kliendi ja avalikkusega. Lahenduste leidmisega viivitades võivad aga konkurendid juba silmapiiri taha kaduda. See ei tule kasuks ei pangale endale, pangandusturule tervikuna ega loomulikult mitte ka kliendile.