Doteerimisest

Arvan, et enamik lugejaid, kes on olnud tudengid või on seda hetkel, teavad, mida tähendavad rahalised probleemid. On selge, et teede- ja sideministeeriumi plaan kaotada kahe nädala pärast sõidusoodustused üliõpilastele käib rohkem või vähem iga tudengi rahakoti pihta.

Kui aga neljapäeval uudisteagentuur ETA teatas, et Saare maavanem taotleb tudengitele sõidusoodustust, otsustasin haarata sule.

ETA sõnumis öeldi, et Saare maavalitsus eesotsas maavanem Jüri Saarega kavatseb 50 protsendiga doteerida ligi 500 saarlasest tudengi kojusõitu üks kord kuus. Kuid vajaliku pool miljonit krooni kavatseb maavalitsus taotleda teede- ja sideministeeriumilt.

Samal ajal on teede- ja sideminister Kalev Kukk öelnud, et dotatsioonide maksmine senisel kujul lõpetatakse, sest riigil pole raha.

Mina omalt poolt teeks Saare maavalitsusele ettepaneku, et olen isiklikult nõus doteerima kõikide Saaremaalt pärit tudengite kojusõitu mitte üks, vaid neli korda kuus. Raha kavatsen ma selleks taotleda Saare maavalitsuselt või siis äärmisel juhul, kui neil on ajutised majanduslikud raskused, teede- ja sideministeeriumilt. Nii jääks Saare maavalitsuse töötajatel ära tüütavad kaugekõned ja sõidud mandrile, mis maksab jällegi lisaraha. Tallinlasena on mul neid asju kohapeal pealinna ministeeriumides ja võimukoridorides ka palju kergem ja odavam ajada. Lisaks on siin, nagu ütles maavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe, ikkagi tegu prestiizhi küsimusega.

Ning järgides Saare maavalitsuse loogikat, tõstku riigiettevõtted oma töötajate palku. Raha tuleks selleks otstarbeks mõistagi taotleda riigieelarvest. Kui ära öeldakse, on isegi parem. Siis on pärast töötajaile hea öelda, et meie pingutasime, aga riik raha ei andnud.