Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa suurriigid pelgavad Balti autovedajaid
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti ütles, et liidul on kolm sektsiooni: reisijaveo sektsioon, mille alla käivad eelkõige bussiveod; professionaalsed vedajad, kes teenivad kaubavedudega raha; ning omakaubavedajad.
Tema ütlusel on omakaubavedajad sellised ettevõtted, kes korraldavad oma transpordiga, mis on litsentseeritud rahvusvahelisteks vedudeks, ise oma toodangu transporti. Lisaks käivad siia alla ka hulgilaod, kes korraldavad oma transpordiga kauba vedu oma müügivõrgu raames. Lusti sõnul ei ole siin tegemist otsese rahateenimisega vedudelt.
Eesti mittevastuvõtmist põhjendati Lusti sõnul sellega, et liidul puudub piisav informatsioon Eestis tegutsevate omakaubavedajate kohta. Tema ütlusel esitas Eesti pool aga liidule põhjaliku ülevaate kohalikest omakaubavedajatest.
Lusti ütles, et Eesti esitas kõik vajalikud paberid ning lootis, et hääletus kulgeb positiivselt. Tema sõnul oli enne hääletamist samal arvamusel ka liidu peasekretär Martin Marmy.
ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp rääkis, et hetkel on Eesti professionaal- ja reisijaveosektsioonis. Tema sõnul saaks Eesti liikmeks olles mõjutada liidu omakaubavedajaid puudutavat poliitikat. Kuldkepp rääkis, et iga sektsioon annab nõukogusse kolm liiget. Oluline on tema sõnul ka see, et kui professionaalsete autovedajate sektsioonis on 40 liiget, siis omakaubavedajate sektsioonis vaid 12 liiget, mistõttu oleks kolm Balti riiki liikmeksvõtmise korral arvestatava hääleõiguse, sest nõukogus on kõik võrdselt esindatud. Arvestades meie turu suurust ja elanike arvu, ärritas selline asi suuremaid riike silmnähtavalt, ütles ta.
Lusti rääkis, et vastuseis Eesti liikmeksvõtmisele tuli eelkõige ELi liikmesriikide poolt, mis näitab veelkord, et meid Euroopasse avasüli ei oodata. Meie liikmekssaamise poolt olid istungil poolakad ja austerlased.
Lusti ütles, et Eesti taotlusavaldus on kevadeks edasi lükatud. Samas lisas ta, et pole veel kindel, kas Eesti saabki kevadel liikmeksvõtmist taotleda. Kui Eesti liikmeksvõtmine lükkub sügisele, mil toimub liidu nõukogu uus valimine, ei saa Eesti sellest osa võtta.