• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa suurriigid pelgavad Balti autovedajaid

    Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti ütles, et liidul on kolm sektsiooni: reisijaveo sektsioon, mille alla käivad eelkõige bussiveod; professionaalsed vedajad, kes teenivad kaubavedudega raha; ning omakaubavedajad.
    Tema ütlusel on omakaubavedajad sellised ettevõtted, kes korraldavad oma transpordiga, mis on litsentseeritud rahvusvahelisteks vedudeks, ise oma toodangu transporti. Lisaks käivad siia alla ka hulgilaod, kes korraldavad oma transpordiga kauba vedu oma müügivõrgu raames. Lusti sõnul ei ole siin tegemist otsese rahateenimisega vedudelt.
    Eesti mittevastuvõtmist põhjendati Lusti sõnul sellega, et liidul puudub piisav informatsioon Eestis tegutsevate omakaubavedajate kohta. Tema ütlusel esitas Eesti pool aga liidule põhjaliku ülevaate kohalikest omakaubavedajatest.
    Lusti ütles, et Eesti esitas kõik vajalikud paberid ning lootis, et hääletus kulgeb positiivselt. Tema sõnul oli enne hääletamist samal arvamusel ka liidu peasekretär Martin Marmy.
    ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp rääkis, et hetkel on Eesti professionaal- ja reisijaveosektsioonis. Tema sõnul saaks Eesti liikmeks olles mõjutada liidu omakaubavedajaid puudutavat poliitikat. Kuldkepp rääkis, et iga sektsioon annab nõukogusse kolm liiget. Oluline on tema sõnul ka see, et kui professionaalsete autovedajate sektsioonis on 40 liiget, siis omakaubavedajate sektsioonis vaid 12 liiget, mistõttu oleks kolm Balti riiki liikmeksvõtmise korral arvestatava hääleõiguse, sest nõukogus on kõik võrdselt esindatud. Arvestades meie turu suurust ja elanike arvu, ärritas selline asi suuremaid riike silmnähtavalt, ütles ta.
    Lusti rääkis, et vastuseis Eesti liikmeksvõtmisele tuli eelkõige ELi liikmesriikide poolt, mis näitab veelkord, et meid Euroopasse avasüli ei oodata. Meie liikmekssaamise poolt olid istungil poolakad ja austerlased.
    Lusti ütles, et Eesti taotlusavaldus on kevadeks edasi lükatud. Samas lisas ta, et pole veel kindel, kas Eesti saabki kevadel liikmeksvõtmist taotleda. Kui Eesti liikmeksvõtmine lükkub sügisele, mil toimub liidu nõukogu uus valimine, ei saa Eesti sellest osa võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.