Naabrid pelgavad, Moskva hoiatab, president ei vangu

10 miljoni elanikuga Valgevene probleemid muudab teravaks tema asend ida ja lääne vahel. Läbi Valgevene kulgevad naftajuhtmed ja maanteed ühendavad Venemaad Euroopaga. Nõukogude ajast on riigi territooriumile jäänud 18 SS-25 tüüpi tuumaraketti.

Lääne vaatlejate hinnangul süvendab Valgevene presidendi läänevastane retoorika Venemaa opositsiooni NATO suhtes. Ta on muu hulgas öelnud: «Me ei luba piiri teket Venemaa ja Valgevene vahel ega aktsepteeri kunagi NATO laienemist ida poole.»

Valgevene naaberriikide, NATOsse pürgiva Leedu ja Poola ning NATO-le läheneva Ukraina president võtsid kolmapäeval vastu ühisdeklaratsiooni, milles väljendati sügavat muret sündmuste arengu pärast Valgevenes ja kutsuti sealset poliitilist konflikti lahendama kostitutsiooniliselt ning austama selles riigis inimõigusi.

1994. a presidendiks saanud Lukashenko on riigi majanduskriisi süvenedes püüdnud lähendada Valgevenet Venemaale, kirjutades tänavu aprillis koos Boriss Jeltsiniga alla integratsiooni süvendamise lepingule. Sündmuste areng viimase ajal on Venemaa esindajate suhtumise Lukashenkosse muutnud aga järjest kriitilisemaks.

«Konfrontatsioon mõjutab tõsiselt Vene-Valgevene liidusuhteid,» ütles Smolenskis konflikti vahendamas käinud Vene parlamendi ülemkoja spiiker Jegor Strojev.

Moskva televisoonis, mis on Valgevenes ainus sõltumatu infoallikas, kuna kohalik ajakirjandus on allutatud presidendi kontrollile, on kommentaatorid väitnud, et Kremli vahenduse tagasi lükanud Lukashenko võib jääda üha suuremasse isolatsiooni.

Ehkki ka Venemaa president kutsus Lukashenkot telefoni teel referendumist loobuma, ütles Poola piiri ääres Brestis valimiskampaaniat pidav Lukashenko, et referendumist ta ei loobu, kuna rahvas toetab teda.

Täna hakkab Valgevene konstitutsioonikohus arutama parlamendiliikmete taotlust presidendi tagandamise kohta, mille aluseks on presidendi väidetavalt konstitutsiooniga vastuolus olev tegevus. Presidendi tagandamist ei peeta tõenäoliseks, kuna see nõuab kahe kolmandiku parlamendiliikmete toetust.

Parlamendi esimees Semjon Sharetski pakkus null-lahendust, mida toetavat ka Jeltsin: parlament võtab oma taotluse tagasi, kui president tühistab referendumi, konstitusiooniparandused ja põhiseadusega vastuolulised dekreedid, ennistab ametisse keskvalimiskomisjoni esimehe ja võimaldab parlamendiliikmetel televisioonis esineda. President ei ole seda lahendust aktsepteerinud.

Venemaa peaminister sõitis eile Minskisse Lukashenkoga kohtuma. Täna-homme otsustavad konflikti arengu. REUTER-FT-ÄP