Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naabrid pelgavad, Moskva hoiatab, president ei vangu

    10 miljoni elanikuga Valgevene probleemid muudab teravaks tema asend ida ja lääne vahel. Läbi Valgevene kulgevad naftajuhtmed ja maanteed ühendavad Venemaad Euroopaga. Nõukogude ajast on riigi territooriumile jäänud 18 SS-25 tüüpi tuumaraketti.
    Lääne vaatlejate hinnangul süvendab Valgevene presidendi läänevastane retoorika Venemaa opositsiooni NATO suhtes. Ta on muu hulgas öelnud: «Me ei luba piiri teket Venemaa ja Valgevene vahel ega aktsepteeri kunagi NATO laienemist ida poole.»
    Valgevene naaberriikide, NATOsse pürgiva Leedu ja Poola ning NATO-le läheneva Ukraina president võtsid kolmapäeval vastu ühisdeklaratsiooni, milles väljendati sügavat muret sündmuste arengu pärast Valgevenes ja kutsuti sealset poliitilist konflikti lahendama kostitutsiooniliselt ning austama selles riigis inimõigusi.
    1994. a presidendiks saanud Lukashenko on riigi majanduskriisi süvenedes püüdnud lähendada Valgevenet Venemaale, kirjutades tänavu aprillis koos Boriss Jeltsiniga alla integratsiooni süvendamise lepingule. Sündmuste areng viimase ajal on Venemaa esindajate suhtumise Lukashenkosse muutnud aga järjest kriitilisemaks.
    «Konfrontatsioon mõjutab tõsiselt Vene-Valgevene liidusuhteid,» ütles Smolenskis konflikti vahendamas käinud Vene parlamendi ülemkoja spiiker Jegor Strojev.
    Moskva televisoonis, mis on Valgevenes ainus sõltumatu infoallikas, kuna kohalik ajakirjandus on allutatud presidendi kontrollile, on kommentaatorid väitnud, et Kremli vahenduse tagasi lükanud Lukashenko võib jääda üha suuremasse isolatsiooni.
    Ehkki ka Venemaa president kutsus Lukashenkot telefoni teel referendumist loobuma, ütles Poola piiri ääres Brestis valimiskampaaniat pidav Lukashenko, et referendumist ta ei loobu, kuna rahvas toetab teda.
    Täna hakkab Valgevene konstitutsioonikohus arutama parlamendiliikmete taotlust presidendi tagandamise kohta, mille aluseks on presidendi väidetavalt konstitutsiooniga vastuolus olev tegevus. Presidendi tagandamist ei peeta tõenäoliseks, kuna see nõuab kahe kolmandiku parlamendiliikmete toetust.
    Parlamendi esimees Semjon Sharetski pakkus null-lahendust, mida toetavat ka Jeltsin: parlament võtab oma taotluse tagasi, kui president tühistab referendumi, konstitusiooniparandused ja põhiseadusega vastuolulised dekreedid, ennistab ametisse keskvalimiskomisjoni esimehe ja võimaldab parlamendiliikmetel televisioonis esineda. President ei ole seda lahendust aktsepteerinud.
    Venemaa peaminister sõitis eile Minskisse Lukashenkoga kohtuma. Täna-homme otsustavad konflikti arengu. REUTER-FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.