Eesti Post tahab saada kirjakandmise monopoli

Teede- ja sideministeerium saatis 13. mail majandusministeeriumile kooskõlastamiseks sideseaduse muutmise seaduse ning selle juurde kuuluva Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse eelnõu. Nende järgi oleks Eesti Postil ainuõigus edastada postisaadetisi kaaluga kuni 350 g, kui teenuse hind on kuni kuus lihtkirja vedamiseks kehtestatud riiklikku tariifi ehk kuni 15 krooni. Postisaadetisena on defineeritud «kehaline ese, mis kaalub kuni 10 kg» ja «mis kuulub edastamisele üksikult kindlaksmääratud aadressil». Ainuõigus ei laiene ajalehtedele ja ajakirjadele.

Majandusminister Jaak Leimann adresseeris kõnealused dokumendid 21. mail kantsler Margus Leivole resolutsiooniga «Loodan positiivset hinnangut». Edasi on paberid liikunud asekantsler Signe Ratsole ja tema käest ministeeriumi õigus- ja eurointegratsiooniosakonda. Justiitsministeeriumi teatel ei ole majandusministeerium neile veel vastata jõudnud.

Teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja Rein Astrik avaldas esimese pärimise peale imestust selliste eelnõude eksistentsi üle. Edasise vestluse käigus tunnistas ta siiski, et Eesti Posti poolt koostatud eelnõud on ministeeriumis liikunud.

Rein Astriku sõnul on kirjade vahendamise monopol Eesti Postile vajalik selleks, et tihenevas konkurentsis ellu jääda. «Eesti Posti kohustus on osutada ühtsete hindadega teenuseid kogu riigi territooriumil,» selgitas Astrik. «On päevselge, et linnas ja maal on teenuste omahind erinev. Kui Eesti Post peaks konkureerima ettevõtetega, kes osutavad teenuseid ainult linnas, siis tulevad hinnad liiga erinevad.»

Eesti Posti arvestuste kohaselt on maapiirkonda minevate ja linnast linna liikuva kirikorrespondentsi omahinna vahe ligi kuuekordne ning Eesti Posti tänavuseks kahjumiks maapiirkonna teenindamiselt peaks kujunema 25,2 mln krooni ja kahjumiks kogu kirikorrespondentsilt 8 mln krooni.

Eelnõude juurde kuuluvas seletuskirjas on viidatud asjaolule, et ka mitmes teises Euroopa riigis on osa postisideteenustest riikliku postifirma monopol.

Suuremate otsepostitusfirmade juhid väitsid, et ei ole kuulnudki kavatsustest Eesti Postile kirjade monopoli anda. Nii ASi Kirilind kui Rahva Postiteenuse ASi (RaPos) käibest lõikaks uus kord ära vähemalt kolmandiku.

«Kui niisugune eelnõu tõesti ringi liigub, on küll väga hullusti,» tõdes Kirilinnu tegevdirektor Tiit Rein. «Eeskätt tähendaks see meie töötajate koormuse ja palga olulist vähendamist. Meie põhitöö on seotud ajakirjanduse tellimise ja laialikandega, kirjade kojukanne on andnud lisateenistust ja aidanud tõsta inimeste motivatsiooni.»

RaPose juhatuse esimees Ülo Kukk ütles, et Eesti Posti ajendab monopoli taotlema ilmselt soov oma positsioone tugevdada. «Olen täiesti veendunud, et aasta lõpuks tekib mitu uut otsepostitusfirmasit ja konkurents teravneb. Samal ajal loobub üha enam erafirmasid riigi postiteenustest,» rääkis Kukk.

Nii Tiit Rein kui Ülo Kukk väitsid, et Eesti Posti viide maapiirkondades osutatavate teenuste kahjususele ei ole päris korrektne. «Eesti Post maksab kirjakandjatele kuupalka, meie aga maksame oma töötajatele kirjade ja ajakirjanduse pealt eraldi,» ütles Kukk. «Seega on tööjõud Eesti Postil odavamalt käes kui meil.»

Kukk märkis, et riik doteerib Eesti Posti maakojukannet suurte summadega. «Mina küll ei tea, et Eesti Post oleks linnas teenitud tulu maale kantinud,» lausus Kukk. «Samas on Eesti Post pidevalt rääkinud, et kui riik raha ei anna, siis lõpetavad nad maapiirkondade teenindamise hoopiski ära.»

Eesti Posti finantsdirektor Reet Rohtla teatas, et riigi dotatsiooni (tänavu 12,4 mln krooni) jagab Eesti Post ajakirjanduse väljaandjatega, sest see võimaldab tariife suhteliselt madalal hoida.

Täpsemaid kommentaare Eesti Posti tegevuse kohta võib Rohtla sõnul anda peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid, keda eile tööl polnud.