• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusliku edu võti on investeerimine müügivõrku

    Vastab Akzo Nobeli juhatuse esimees Cees van Lede

    Kogu Akzo Nobeli kontserni müügikäive oli eelmisel aastal 22 miljardit Hollandi kuldnat (150 miljardit krooni -- ÄP). Kui võrrelda Sadolini 350 miljoni kroonist käivet, siis on müügiosa pisike. Aga see ei tähenda, et Eesti ettevõte on kontsernile väheoluline.
    Toodame siin suuri koguseid, sellest 70 protsenti müüakse Eestist välja, põhiosa endise Nõukogude Liidu maadesse. Kombineerides meie oskusteabe ja tootmise Eestis, on kaupa lihtsam Venemaale müüa. Kõik võidavad.
    Turud on avatud ja Sadolin võib müüa kõikjal, aga muidugi peab arvestama kontserni teiste ettevõtete müügialaga. Nii on Sadolini müük suunatud eeskätt Ukrainasse, samal ajal kui meie suur Soome tehas töötab Venemaale. Pilt pole siiski must-valge, müük sõltub tehaste asukohast ja toodangust.
    Tähtis on investeerida müügivõrku. Eriti sellisel turul nagu endine Nõukogude Liit, kus müügivõrk on arengu võti. Raha on vaja kaubamärgi tutvustamiseks, logistikasse, mis on seal valuküsimus.
    Eri suurusega investeeringud otsustatakse eri tasemel. Skeem on Sadolin, Soome Sadolin, Rootsi Nobel ja peakorter Arnhemis. Ma ei tea, kus asub nende investeeringute piir. Peakorter otsustab investeeringud, mis on üle 20 miljoni kuldna (140 miljonit krooni -- ÄP). Akzo Nobeli investeeringud aastas on 1,6 miljardit kuldnat (11 miljardit krooni -- ÄP).
    Praegu mitte. Kavatseme kasutada olemasolevat tehast täisvõimsusel. Vajaduse korral võime kasutada ka teisi tehaseid, näiteks Poolas. Praegu on tähtsam investeerida Eestis uue laohoone ehitusse. Investeeringud tulevad, aga see ei tähenda, et hakkame homme teist tehast ehitama.
    Loodan, et see kestab aastaid. Kui võrrelda Aasia kogemusega, siis on see teostatav. Teine võrdlus on telekommunikatsiooniäriga, firmad kasvatavad tulemust viiendiku võrra juba aastaid. Ma olen optimistlik, et firma kasv jätkub samas tempos.
    Mõnes mõttes küll. Ja ühel päeval me kindlasti avame tehase ka Venemaal. Aga tootmise alustamine siin kümme aastat tagasi oli väga loogiline. Eestis on poliitiliselt ohutum ja Eesti on Soomele lähem. Kasutame Eestit nii kaua, kui see on võimalik, nii kaua kui siinne tehas töötab kasulikult. Kui rääkida endisest Nõukogude Liidust, siis on see nii suur, et iial ei täida seda ühest kohast tuleva toodanguga.
    Väga hästi, sest väikeste riikide koostöö on palju lihtsam. Kui mõni Saksa firma liitub väikeriigi firmaga, ei ole teine pool tavaliselt väga õnnelik, sest tuleb sulada Saksa firma mõttelaadiga. Arvan, et siin on veidi teisiti, sest Holland on ka väike riik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.