Majandusliku edu võti on investeerimine müügivõrku

Kogu Akzo Nobeli kontserni müügikäive oli eelmisel aastal 22 miljardit Hollandi kuldnat (150 miljardit krooni -- ÄP). Kui võrrelda Sadolini 350 miljoni kroonist käivet, siis on müügiosa pisike. Aga see ei tähenda, et Eesti ettevõte on kontsernile väheoluline.

Toodame siin suuri koguseid, sellest 70 protsenti müüakse Eestist välja, põhiosa endise Nõukogude Liidu maadesse. Kombineerides meie oskusteabe ja tootmise Eestis, on kaupa lihtsam Venemaale müüa. Kõik võidavad.

Turud on avatud ja Sadolin võib müüa kõikjal, aga muidugi peab arvestama kontserni teiste ettevõtete müügialaga. Nii on Sadolini müük suunatud eeskätt Ukrainasse, samal ajal kui meie suur Soome tehas töötab Venemaale. Pilt pole siiski must-valge, müük sõltub tehaste asukohast ja toodangust.

Tähtis on investeerida müügivõrku. Eriti sellisel turul nagu endine Nõukogude Liit, kus müügivõrk on arengu võti. Raha on vaja kaubamärgi tutvustamiseks, logistikasse, mis on seal valuküsimus.

Eri suurusega investeeringud otsustatakse eri tasemel. Skeem on Sadolin, Soome Sadolin, Rootsi Nobel ja peakorter Arnhemis. Ma ei tea, kus asub nende investeeringute piir. Peakorter otsustab investeeringud, mis on üle 20 miljoni kuldna (140 miljonit krooni -- ÄP). Akzo Nobeli investeeringud aastas on 1,6 miljardit kuldnat (11 miljardit krooni -- ÄP).

Praegu mitte. Kavatseme kasutada olemasolevat tehast täisvõimsusel. Vajaduse korral võime kasutada ka teisi tehaseid, näiteks Poolas. Praegu on tähtsam investeerida Eestis uue laohoone ehitusse. Investeeringud tulevad, aga see ei tähenda, et hakkame homme teist tehast ehitama.

Loodan, et see kestab aastaid. Kui võrrelda Aasia kogemusega, siis on see teostatav. Teine võrdlus on telekommunikatsiooniäriga, firmad kasvatavad tulemust viiendiku võrra juba aastaid. Ma olen optimistlik, et firma kasv jätkub samas tempos.

Mõnes mõttes küll. Ja ühel päeval me kindlasti avame tehase ka Venemaal. Aga tootmise alustamine siin kümme aastat tagasi oli väga loogiline. Eestis on poliitiliselt ohutum ja Eesti on Soomele lähem. Kasutame Eestit nii kaua, kui see on võimalik, nii kaua kui siinne tehas töötab kasulikult. Kui rääkida endisest Nõukogude Liidust, siis on see nii suur, et iial ei täida seda ühest kohast tuleva toodanguga.

Väga hästi, sest väikeste riikide koostöö on palju lihtsam. Kui mõni Saksa firma liitub väikeriigi firmaga, ei ole teine pool tavaliselt väga õnnelik, sest tuleb sulada Saksa firma mõttelaadiga. Arvan, et siin on veidi teisiti, sest Holland on ka väike riik.