18 juuni 1997

Ülo Pärnits soovib maareformi kiirendada

Pärnitsa sõnul teab iga juriidiline ja füüsiline isik oma maatüki asukohta ja suurust. «Neil on vaja võtta ainult kaart ja dokument, mis näitab, et isikul on olemas maa kasutusõigus,» soovitab Pärnits ametnikele.

Selle materjali alusel saavad erastamisega tegelevad ametnikud määrata maa hinna ja maksmise tähtaja, leidis Pärnits. Pärast ostusumma tasumist esitab erastaja kviitungi ning tema jaoks peakski maa erastamine lõppema, ütles ta.

«Mainori maa erastamine venis seetõttu, et üks ametnik leidis, et Mainori maja ees asuv uksekivi on viis sentimeetrit nihkunud,» lausus Pärnits. «Pärast seda hakati jooniseid ümber tegema. See on ju rumaluse tipp.»

Erastamisagentuuri maamüügi osakonna juhataja Mati Meeliste sõnul ei ole selline väiklus tõepoolest vajalik. «Katastrimaterjale kontrollides leitakse ikka kõikumisi, sest paljusid maatükke ei mõõdistata tegelikkuses üle,» ütles ta. «Osa kaarte joonistatakse seniajani toas valmis.»

Kiiresti tuleks välja töötada reeglistik, mis võimaldab lihtsalt ja kiiremini maad erastada, väitis Meeliste.

Meeliste sõnul on paljud maatükid erastamata ka seetõttu, et 1996. aastal muudeti seadust ja maid ei saanud enam erastada ettevõtted, kes polnud kantud äriregistrisse.

«Riigikogu sundis läbi maa erastamise ettevõtteid äriregistrisse astuma,» lausus Meeliste. Erastamisagentuur tegi rahandusministeeriumile, justiitsministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile ettepaneku see punkt ära kaotada. Rahandusministeeriumist tuli jaatav vastus, justiitsministeeriumist aga eitav vastus, ütles Meeliste. Keskkonnaministeerium pole seni vastanud, lisas ta.

Hetkel kuum