• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraklientide usaldus kuulub Hansapangale

    Küsitletud hindasid Eesti kuue suurema kommertspanga tegevust võrreldes mullusega 26% kõrgemalt. Enim paranes hinnang Maapangale ja kõige vähem Hoiupangale. Hoiupanka peeti sobivaimaks pangaks kontorite asukoha ja lahtiolekuaja järgi. Küsitluse põhjal on Hoiupangast ka lihtsam laenu saada.
    Kõige kiiremini teenindab kliente küsitluse alusel Hansapank, enim negatiivseid hinnanguid teenis Hoiupank. Hoiupanga teenindusega polnud rahul 26% vastanutest.
    Tallinna Panga jaepangandusdivisjoni direktor Raul Parusk ütles, et nende panga teeninduses on olulised muutused. «Mis puudutab sularahaautomaate, peame tunnistama, et Hansapanga automaadid on ilmselt kiireimad,» lisas ta.
    Erinevate hoiukontode olemasolu, hoiustamisintressid ja soodustused on tõstnud Maapanga mainet, vastasid küsitletud. Selles osas tegi 9% languse läbi hinnang Hansapangale.
    Hansapanga Ida-Tallinna regiooni juhataja Matti Pruuli ütles, et kindlasti ei lähtutud vastamisel hoiustamisriskidest. «Kui me vaatame juhtivaid panku, siis ma ei usu, et intressivahe oleks nii märgatav,» lausus ta.
    Küsitluses kogus vaid Hoiupank laenuandmise tingimuste järgi positiivseid hinnanguid negatiivsetest rohkem. Kõige kehvemad on vastanute arvates laenu saamise tingimused Tallinna Pangas, halvenenud on laenutingimused Hansapangas.
    Matti Pruuli ütles, et kahjuks puudub Hansapangal laenutoode madalapalgalisele inimesele. Tema sõnul on väikelaen sobivaim sellele kliendirühmale. Laenusaamise takistuseks on ilmselt kõrge sissetuleku nõue ja küllaltki kõrge laenuprotsent.
    ES Turu-uuringute ASi juhatuse esimees Raul Uhs ütles, et hinnangu andmise aluseks oli küsitletute kliendisuhe pangaga. 3% küsitletuist polnud ühegi panga klient.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.