Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbirääkimised ei tähenda Brüsseli ees pugemist
Eesti astumist Euroopa Lii-tu võib võrrelda noore elujõulise inimese elama asumisega vanadekodusse, kus vanuritele pannakse kuppe ja tehakse mudavanne.
Äripäeva arvates peaks Eesti lõpetama pugejaliku koogutamise Euroopa Liidu ees. Lähiajal Brüsseliga algavatel liitumiskõnelustel peavad Eesti ametnikud ja poliitikud lõpuks selja sirgu lööma ja julgema Euroopa Liidu nõudmistele ja korraldustele vastata omapoolsete tingimuste ja nõudmistega.
Eesti arengule oleks parem Euroopa Liiduga üldse mitte liituda. Liitumine tähendab stabiilselt väikest majanduskasvu, kulukat sotsiaalvaldkonda, kaitsetolle ja subsiidiume, riigi suuremat sekkumist majandusse.
Eurointegratsiooni tulemusena riigi areng pidurdub ja keskmise Euroopa riigi elatustaseme saavutamiseks kulub veel mitukümmend aastat.
Samas on aga praegust poliitilist arengut silmas pidades utoopiline unistada, et Eesti ütleks Euroopa Liidule ei. Sellepärast peab avalikkus Eestit liitumisläbirääkimistel esindavatele ametnikele survet avaldama, et kõiki Brüsseli esitatud nõudmisi mõtlematult heaks ei kiidetaks ja et ka Eesti ettevõtetel nendest läbirääkimistest mingit tolku oleks.
Praegu on poliitikud ja ametnikud seadnud endale eesmärgi liituda Euroopa Liiduga. Sellest eesmärgist on lastud ennast pimestada ja eksisteerib oht, et Brüsselis liikudes võivad poliitikud ja ametnikud Eesti riigile kahjulikke veksleid välja anda, millede lunastamine võib minna väga kalliks.
Liitumisläbirääkimised peavad olema läbirääkimised, aga mitte Euroopa Liidu poolne monoloog. Eesti esindajatel tuleb Brüsseli nõudmistele vastata omapoolsete tingimustega ja sundida euroametnikke minema kompromissidele.
Annaks jumal, et selliseid poliitikuid, nagu on riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made, oleks Eestis võimalikult vähe. Nimelt arvab Made kõrval leheküljel, et esialgu ei peaks Eesti hakkama Euroopa Liiduga tingima. Selline arvamus on lühinägelik, sest kui me praegu oma huvisid ei kaitse, siis hiljem on seda palju keerulisem teha.
Kindlasti peaks Eesti Eu-roopa Liiduga liitumisel seadma tingimuseks, et me ei muuda oluliselt oma maksusüsteemi, ei suurenda järsult kulutusi sotsiaalvaldkonnas, ei kiirusta üle võtma rangeid keskkonnanõudeid ja ei hakka toetama ebaefektiivset põllumajandust.
Ettevõtteid võib Euroopa Liiduga liitumisel meelitada ettevõtluskeskkonna stabiilsus ja vaba pääs Euroopa ühisturule. Samas ei tohi aga unustada, et Euroopa Liiduga ühinemine muudab praeguse liberaalse majanduspoliitika riigikesksemaks.
Liitumine toimub suures osas ettevõtete arvel, kelle tegevust hakatakse uues majanduskeskkonnas tunduvalt rohkem reglementeerima ja suunama.
Sellepärast peaksid ettevõtjad need viis kuni seitse aastat, mis on jäänud Euroopa Liiduga ühinemiseni, maksimaalselt ära kasutama.