Mitmetimõistetav Kraft

Usaldus Eesti majanduse vastu on taastunud -- sellise pealkirja all avaldas Eesti Päevaleht reedel Eesti Panga presidendi Vahur Krafti artikli keskpanga teenetest Eesti majanduse stabiliseerimisel.

Äripäeva muutis see artikkel mõnevõrra ettevaatlikuks. Tegemist on ikkagi keskpanga juhi avaldusega. Sellist mastaapi meestelt oodatakse seisukohavõtte ja reageeringuid otsustavates küsimustes. Neil ütlustel on kaalu. Krafti kirjatükk on ebamäärane ja mitmetimõistetav ja devalveerib tema positsiooni. Hämmeldust ja kahtlusi tekitab artikli otstarve ja ajastatus.

Oluliste sündmuste, kasvõi kriiside puhul võtavad läänes keskpankade ja riikide presidendid sõna operatiivselt ja mõjukalt. Tuletagem kasvõi meelde Bill Clintoni pöördumist USA rahva poole börsikriisi ajal. Kui Eestis oli kuu aega tagasi börsikriis, milles majandusele hukutavat mõju nähti, siis mingeid põhjapanevaid seisukohti ei tulnud. Jäi mulje, et keskpank ei oska kõikumistele reageerida.

Asjadest peab rääkima nii, nagu nad on. Vahur Krafti artiklist annab välja lugeda mitu kirjutamise ajendit.

Esiteks võib põhjus olla kommertspankade kesistes kuutulemustes ja Eesti Panga president tõttas rahvast rahustama. Kui põhjus on see, tuleb Krafti kindlasti toetada.

Teiseks võib kirjatükki võtta kui Eesti Panga presidendi avaldust, et kriis on nüüd lõpuks läbi saanud. Joon on alla tõmmatud ja jõulurahu aeg käes. Pärast sellist avaldust võib rahuga uuesti investeerima hakata. Mingis mõttes võib seda võtta ka signaalina välismaailmale.

Kolmas võimalus -- Kraft kirjutas lehe ammuse tellimuse peale lõpuks artikli sellest, mis toimus kuu aega tagasi.

Neljas -- toimunust on õppust võetud, aga Vahur Kraft näeb tulemas mingit uut pauku ja on asunud rahvast rahulikkusele ja selgele mõistusele manitsema.

Toimetusele tundub et Krafti pöördumise põhjus on siiski teisena nimetatu -- kriis on möödas ja keskpanga juht tõmbab paari kuu sündmustele joone alla.

Võib küsida, kas seda kriisi üldse oli. Võib-olla läks suvel majanduse olukord lihtsalt liiga heaks ja ülikiiresti arenevaks, nii et vahepealne langus harjumuspärase kiire tõusu kõrval paistis väga mustades värvides. Seetõttu ehk võimenduski langus palju rohkem kui tõus. Börs ja pangandus on teatavasti palju hüplevamad ja emotsionaalsemad kui majandus tervikuna. Tootmine on rahulikum ja pikaldasem. Kas seal mingi langus tuleb, selgub mõne kuu pärast.

Pankade vahepealne likviidsuspuudulikkus on tõenäoliselt mööda saanud. Tõsi nii laenu- kui liisinguintressid on endiselt üleval. Võib arvata, et nad kuigi kauaks nii kõrgele ei jää. Kuid suvisele ülimadalale tasemele intressid vähemalt lähiaegadel ei lange

Lihtsa inimese jaoks, kel ei ole pankade ja börsiga pistmist, pole kriisi olnud -- lihtsalt võimalused mõnevõrra ahenesid. Aktiivselt börsil tegutseva jõukama kihi hulka võib hinnata ca 10 000 inimest, st ligikaudu 1% Eesti elanikkonnast. Väiksem osa neist kaotas börsilanguses oma säästud.

Aga paistab, et ka börsil kauplejad on pessimismist üle saanud. Seda näitas möödunud nädalal börsil toimunu, kus vaatamata pankade kasumiprognooside kärpimisele aktsiate hinnad tõusid.

Nii kaldubki toimetus arvama, et Krafti artikkel oli ajendatud soovist panna punkt börsikriisist tingitud mõningasele tagasilöögile majanduses.