Riigifondid annavad aru

Leimann rääkis, et ta ootab fondi nõukogu liikmete preemiate tagasimaksmise kirjalikku seletust. Fondide nõukogud käivad koos kord kuus. Samas välistas Lei-mann otsustamise venimise terve märtsi kuu peale, sest nõukogud võivad ka erakorraliselt kokku tulla või muude vahendite kaudu suhelda. Minister lisas, et preemiaraha tagasimaksmist oleks võimalik kontrollida vaid nõukogude liikmete käest küsides.

Majandusministeeriumi kantsler, kolme fondi nõukogu esimees Margus Leivo ütles, et ta on Leimannile juba lubanud oma preemiad tagasi maksta.

«Kui valitsus on niimoodi teinud, ei saa mina käituda teisiti,» nentis Leivo. «Pärast fondinõukogude koosolekuid märtsi kuu jooksul teen sama ettepaneku ka nõukogu liikmetele.»

Riigikontrolli revisjoni andmetel sai Leivo kolme fondi nõukogu esimehena eelmisel aastal toetust ligi 80 000 krooni. Leivo on öelnud, et seaduse järgi oli preemiate maksmine korrektne.

Julgeolekuvaru fondi aseesimees, riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv nentis, et preemiarahade mittemaksmise otsuse oleks pidanud tegema ennetavalt, aga mitte tagantjärele. Kui fondi nõukogu liikmed on sellise sammuga põhimõtteliselt nõus, siis toimub see Sarve sõnul eeldatavasti tasaarvelduse korras -- inimene ei pruugi järgmisel perioodil palka täies ulatuses saada. Otsest tagasimaksmist oleks raskem realiseerida, lausus ta.

Riigihangete ameti peaspetsialist, julgeolekuvaru fondi protokollija Hillar Laaneots ütles, et ta ei kujuta ette, kuidas ta preemiaks saadud raha tagasi saaks maksta. Eelmisel aastal saadud 25 000 kroonise jõulupreemia on ta ära kasutanud, mistõttu raha tagasimaksmine võib osutuda probleemseks. «Mina arvan, et ma keeldun,» lausus Laaneots.

Rääkides vabariigi aastapäeva preemiast, väitis Jaak Leimann, et tema kandis oma preemia netoväärtuse 12 432 krooni eelmisel neljapäeval majandusministeeriumi arvele tagasi, kantsler Leivo seda aga tegema ei pea.