Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eksponaat nõuab kaitset
Kui tahate hoida midagi hinnalist nähtaval kohal ja seda samal ajal kaitsta, on selleks sobiv klaasist eksponaadikast.
Eksponaadikaste leidub igas suuruses. Neid võib paigutada põrandale, seinale või riputada lakke. Eksponaadikastina võib aga käsitleda ka vanaaegset kappi, millel iseenesest on juba suur väärtus.
Erilisi eksponaadikastide järelevalvesüsteeme on tavaliselt tehtud tellimise peale. Kasutada võib elektromehhaanilisi või magnetkontakte, klaasipurunemisandureid, vibratsiooni- ja mahtuvuslikke ning videoliikumisandureid.
Elektromehhaaniliste või magnetkontaktide paigaldamine võib osutuda väga töömahukaks ja tulemus jätta soovida eelkõige esteetilises mõttes.
Ka klaasipurunemisandurid installeeritakse ja juhtmestatakse individuaalselt, seega on neil samad puudused, mis kontaktide meetodil. Lisaks ei saa neid kasutada plastidel ja purunemiskindlal klaasil.
Vibratsiooniandurid on vähem tundlikud kui klaasipurunemisandurid, kuid nad võivad vallandada ka valehäireid.
Mahtuvuslikud süsteemid tekitavad eksponaadi ümber elektrostaatilise välja, seetõttu peab eksponaat olema elektrijuht. Peale selle peab valmistama spetsiaalsed elektroodid. Nende eksponaadikasti peitmine nõuab oskustööd ja tulemus jätab esteetilises mõttes tihti soovida.
Videoliikumisandurite kasutamine on kallis ning nõuab eksponaadi pidevat valgustamist.
Üks kaasaegsemaid lahendusi eksponaadikastide valveks on mahtsensor, mis märkab muutusi kastist lekkiva õhu hulgas.