• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskuriteod Soomes

    Külma sõja lõpp ja NSV Liidu kokkuvarisemine rajasid teed majandusluurele, kusjuures see suundub laiematelt valdkondadelt järjest enam kiiresti arenevatesse kitsastesse valdkondadesse.
    Külma sõja ajal lõid riigid suured signaalluuresüsteemid. Sõjandus- ja kosmosetehnoloogiaga paralleelselt loodi satelliit- ja signaalluure, mille avardunud võimalusi püütakse nüüd majandusluure vallas ära kasutada, selgitab Soome kaitsepolitsei ülem Seppo Nevala. «Soomet jälgitakse kõigist peamistest suundadest, kuid aktiivsemad on riigid, kes Soomele tehnoloogilises arengus alla jäävad,» ütles ta.
    Soomes Turu ülikoolis valmib professor Ahti Laitineni juhendamisel uuring Soomes tehtavatest majanduskuritegudest. Uuring näitab, et nende arv järjepidevalt kasvab ning et nende kogukahju ulatub kümnetesse miljarditesse markadesse aastas.
    Põhiliselt vaadeldavateks kuritegudeks on raamatupidamis-, võla- ja maksupettused. Kui 1991. a oli neid Soomes kokku 700, siis 1996. a oli nende arv kasvanud 3000ni.
    Soome parlamendiliige Markku Pohjola nimetab tõsiseks probleemiks välismaalt Soome suunatud majanduskuritegevust, mille üks ilminguid on rahapesu.
    Erinevalt majanduskuritegudest näitavad panga- ja postiröövid Soomes viimastel aastatel selget langustendentsi. Kui veel aastail 1991--1993 tehti aastas 111 rahaasutuse röövimist, siis 1997. a oli nende arv langenud 24-le. Ka röövitud summade väärtus on samaväärselt vähenenud: kui 1992. a langes varaste saagiks 11,7 mln marka, siis mullu ainult 1,7 miljonit, mis teeb keskmiseks saagiks 71 000 marka.
    Raharöövide vähenemise on põhjustanud pankade tõhustatud julgeolekumeetmed ja personali parem väljaõpe ning politsei tõhus uurimistöö, mille tulemusena on Helsingis lahendatud 70 protsenti pangaröövidest. TS-KL-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.