Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eramuehitajatel neljandik müüdud

    Ehkki laenutingimused on võrreldes eelmise sügisega märgatavalt halvenenud, tuntakse uute eluasemete vastu üha suuremat huvi ning arendusfirmad on edukalt suutnud maha müüa poolteise miljoni krooniseid maju, mis pole veel valmiski.
    Turu-uuringutega tegeleva firma Saar Poll direktori Andrus Saare sõnul on ainuüksi kuue kuu jooksul kavas endale maja soetada umbes 4000 Eesti perel, Tallinnas on säärane kavatsus ligikaudu 2500 perel. Kuigi paljud inimesed ei suuda oma plaane realiseerida, on ka see soovijate arv uskumatult suur. Näib, et kõik tuhat maja võivad endale paari aastaga omaniku leida. Saare arvates ehitajad oma tegemistega ämbrisse ei astu, küll aga teeb talle muret inimeste võime laenu tagasi maksta, sest enamik ostab maja kahekümneaastase laenuga.
    Seoses pankade ühinemisega vallandatakse varsti umbes 800 inimest. Kui pooltel neist lasub suur laenukoorem, ongi kinosaalitäie noorte edukate inimeste tegemistel kriips peal. Selliseid koondamisi võib Saare hinnangul ette tulla mistahes eluvaldkonnas, keegi pole juhuse eest kaitstud.
    Pikemas perspektiivis on uute rajoonide rajamine kindlasti kasulik, arvab Pindi Kinnisvara eluruumide maakler Aare Udras, kuid hetkel on maksujõuliste inimeste arv veel liiga väike, et osta ära kõik 1000 ehitatavat eramut ja ridamajaboksi. Udrase hinnangul ehitatakse liiga suuri ja kalleid maju, turgu on rohkem väiksematele, 1,2-- 1,5 miljonit krooni maksvatele eramutele. Samas on praegune võiduehitamine kasulik eelkõige ostjale, sest arendajad peavad karmi konkurentsi tõttu parandama kvaliteeti ja alandama hindu. Sümpaatne rajoon on Udrase arvates Viimsis asuv Heldri, perspektiivituid Pindi Kinnisvaras eetilistel kaalutlustel nimetada ei soovita.
    Kloostrimetsas Kodu 2001 uuselamurajooni rajava ASi Wicom peadirektori Priit Vilba sõnul läheb äri hästi, kevadel on huvi eramute ja ridamajabokside vastu märgatavalt suurenenud. Valminud on 9 eluaset, müüdud aga juba 15. Konkurente Vilba ei pelga, oma projekti tõstab ta esile eelkõige madala hinna ning hea asukoha tõttu. Erinevalt teistest Pirita-poolsetest projektidest on Kodu 2001s võimalik osta uhiuus majake 1,2 miljoni krooniga. Ainsaks tõsiseltvõetavaks konkurendiks peab Wicomi juht ASi Koger ja Sumberg arendatavat Raudalu projekti Viljandi mnt ääres, ülejäänud on juba märgatavalt kallimad ja suuremad ehitised. Hindade langetamise vajadust Vilba ei näe.
    ASi Koger ja Sumberg kinnisvaraprojekti juht Ingvar Sinka ei näe põhjust pessimismiks, ka Raudalus on veel valmimata maju ette müüdud. Sinka sõnul on kõikide äririskidega arvestatud ja müük edeneb.
    Kallimate ja suuremate eramute ehitusega tegeleva ASi Maarjamäe Maja juhataja Andres Aavik arvab, et igale uuselamurajoonile leiduvad kliendid, sest mõni tahab elada mere ääres, mõni hoopis metsa sees. Valminud 30 elamispinda on kõik müüdud, lisaks ootavad üheksa ettemaksu tasunud inimest kannatlikult oma maja. Kokku peaks mõne aastaga kerkima 80 eramut, paarismaja ja korterit.
    Maarjamäe Maja poliitika on ehitada tellimuse peale. Aavik on valmis konkurentsi karmides tingimustes ka hindu korrigeerima, ehkki praegu veel põhjust ei olevat. Kui kõik kenasti laabub ja maad juurde saab osta, ei välista Aavik ka ehitustööde laiendamist.
    Projektide arendajad suhtuvad üldiselt oma ettevõtmistesse väga positiivselt, tugevaid tagasilööke pole keegi veel kogenud.
    Isegi mitmete kinnisvaraspetsialistide poolt perspektiivituks tembeldatud Eeriku projekt on sealseid ridaelamubokse müüva kinnisvarabüroo Ober Haus maakleri Asso Oppari hinnangul väga edukalt läbi löönud -- 15st boksist on müüdud 11.
    Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Urmas Laur on kindel, et kõigile eramurajoonide majadele ostjaid ei jätku, ent ka totaalset ülepakkumist pole oodata. Müügiprobleeme tekib eelkõige projektidel, mille sihtgrupp pole täpselt määratletud, arvab Laur.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.