Majanduspolitsei ootab ohvrilt asjalikku avaldust

Artikkel

- Uudised
- 15. juuni 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduspolitsei ootab ohvrilt asjalikku avaldust
Sageli esitavad firmad kriminaalasja algatamise avalduse ühel lehel, kus teatavad umbmääraselt nende suhtes toime pandud õigusvastasest teost. Paljud avaldused on nii ebakonkreetsed, et ei ole võimalik aru saada, mis üldse juhtus.
Tuleb ette juhuseid, et esitatud materjalide vähesuse tõttu ei ole võimalik otsustada kuriteotunnuste olemasolu üle ning kriminaalasja algatamisest tuleb keelduda.
Problemaatilised on avaldajad, kes esitavad äärmiselt kasina avalduse ning hiljem keelduvad politseiga üldse suhtlemast, lisaandmeid esitamast ning omapoolseid tunnistusi andmast, väites, et tegemist on nüüd politsei probleemiga.
Selleks, et toimunust pilt luua, on vaja, et avaldaja esitaks võimalikult põhjalikult toimunu asjaolud ning lisaks teada olevate asjaosaliste nimed ja kontaktandmed. Lisada tuleb kõik dokumendid, mis sündmust puudutavad: maksekorraldused, arved, garantiikirjad, volitused, lepingud.
Võltsitud dokumentide kasutamise puhul on äärmiselt oluline, et politsei käsutusse antaks n-ö originaalid, mitte ainult võltsingute koopiad.
Kui näiteks teie oma firma töötaja on riisunud, omastanud firma raha, kuritarvitanud ametivõimu, siis on otstarbekas lisada avaldusele firma revideerimisaruanded, auditeerimisaktid ning samuti raamatupidamisdokumendid, mis otseselt puudutavad seda sündmust.
Mitmed õigusvastased teod majanduses ei kuulu majanduspolitsei kompetentsi ning seega ei tasu tulla majanduspolitseile avaldust tegema.
Eelkõige on tegemist tsiviilõiguslike vahekordadega. Sellise sisuga avalduste puhul keeldutakse kriminaalasja algatamisest ning avaldaja raiskab asjatult aega ja raha.
Sageli tehakse tsiviilõigusliku vahekorra reguleerimiseks avaldus politseile selleks, et vabaneda tsiviilhagi esitamisega kaasnevast riigilõivust.
Majanduspolitsei kompetentsi ei kuulu näiteks juhtum, kui eraisikult on kelmusega võetud vara või selle on omastanud teine eraisik. Sellisel juhul tuleb avaldus viia sündmuse toimumiskoha politseiosakonda.
Majanduspolitsei poole ei ole mõtet pöörduda avaldusega firmasiseste arvete klaarimiseks.
Enamasti ilmneb, et kuriteo tunnused on hoopis avaldaja tegevuses ning kriminaalvastutusele võtmine on vältimatu. See ei hõlma muidugi juhtumeid, kus teise osapoole tegevuses on kuriteo tunnused.
Kuriteoavaldusi ei ole mõtet teha võla tasumata jätmise, lepinguliste kohustuste mittetäitmise, äripartneri maksejõuetuse kohta.
Majanduskuritegu ei ole ka salajane vargus firmast, ka siis mitte, kui vargaks osutus firma oma töötaja.
Riisumisega on tegemist siis, kui raha ja kaupu kõrvaldavad n-ö materiaalselt vastutavad isikud, tegevjuhid, raamatupidajad, kassapidajad, laotöötajad jne.
Kahtluste korral on alati mõttekas pöörduda firma juristi või advokaadi poole, kelle kvalifikatsioon võimaldab otsustada, kas tegemist on majanduspolitsei kompetentsi kuuluva juhtumiga.
Alati on võimalus tulla nõu ja abi saamiseks Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusse. Igal tööpäeval on kohal valveinspektor, kes võtab vastu avaldusi.
Avalduse majanduspolitseile võib saata ka postiga, kuid isiklik kohaletulek on soovitavam, sest inspektor saab siis esitada lisaküsimusi, täpsustada fakte, anda nõu jne.
Hetkel kuum