• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduspolitsei ootab ohvrilt asjalikku avaldust

    Sageli esitavad firmad kriminaalasja algatamise avalduse ühel lehel, kus teatavad umbmääraselt nende suhtes toime pandud õigusvastasest teost. Paljud avaldused on nii ebakonkreetsed, et ei ole võimalik aru saada, mis üldse juhtus.
    Tuleb ette juhuseid, et esitatud materjalide vähesuse tõttu ei ole võimalik otsustada kuriteotunnuste olemasolu üle ning kriminaalasja algatamisest tuleb keelduda.
    Problemaatilised on avaldajad, kes esitavad äärmiselt kasina avalduse ning hiljem keelduvad politseiga üldse suhtlemast, lisaandmeid esitamast ning omapoolseid tunnistusi andmast, väites, et tegemist on nüüd politsei probleemiga.
    Selleks, et toimunust pilt luua, on vaja, et avaldaja esitaks võimalikult põhjalikult toimunu asjaolud ning lisaks teada olevate asjaosaliste nimed ja kontaktandmed. Lisada tuleb kõik dokumendid, mis sündmust puudutavad: maksekorraldused, arved, garantiikirjad, volitused, lepingud.
    Võltsitud dokumentide kasutamise puhul on äärmiselt oluline, et politsei käsutusse antaks n-ö originaalid, mitte ainult võltsingute koopiad.
    Kui näiteks teie oma firma töötaja on riisunud, omastanud firma raha, kuritarvitanud ametivõimu, siis on otstarbekas lisada avaldusele firma revideerimisaruanded, auditeerimisaktid ning samuti raamatupidamisdokumendid, mis otseselt puudutavad seda sündmust.
    Mitmed õigusvastased teod majanduses ei kuulu majanduspolitsei kompetentsi ning seega ei tasu tulla majanduspolitseile avaldust tegema.
    Eelkõige on tegemist tsiviilõiguslike vahekordadega. Sellise sisuga avalduste puhul keeldutakse kriminaalasja algatamisest ning avaldaja raiskab asjatult aega ja raha.
    Sageli tehakse tsiviilõigusliku vahekorra reguleerimiseks avaldus politseile selleks, et vabaneda tsiviilhagi esitamisega kaasnevast riigilõivust.
    Majanduspolitsei kompetentsi ei kuulu näiteks juhtum, kui eraisikult on kelmusega võetud vara või selle on omastanud teine eraisik. Sellisel juhul tuleb avaldus viia sündmuse toimumiskoha politseiosakonda.
    Majanduspolitsei poole ei ole mõtet pöörduda avaldusega firmasiseste arvete klaarimiseks.
    Enamasti ilmneb, et kuriteo tunnused on hoopis avaldaja tegevuses ning kriminaalvastutusele võtmine on vältimatu. See ei hõlma muidugi juhtumeid, kus teise osapoole tegevuses on kuriteo tunnused.
    Kuriteoavaldusi ei ole mõtet teha võla tasumata jätmise, lepinguliste kohustuste mittetäitmise, äripartneri maksejõuetuse kohta.
    Majanduskuritegu ei ole ka salajane vargus firmast, ka siis mitte, kui vargaks osutus firma oma töötaja.
    Riisumisega on tegemist siis, kui raha ja kaupu kõrvaldavad n-ö materiaalselt vastutavad isikud, tegevjuhid, raamatupidajad, kassapidajad, laotöötajad jne.
    Kahtluste korral on alati mõttekas pöörduda firma juristi või advokaadi poole, kelle kvalifikatsioon võimaldab otsustada, kas tegemist on majanduspolitsei kompetentsi kuuluva juhtumiga.
    Alati on võimalus tulla nõu ja abi saamiseks Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusse. Igal tööpäeval on kohal valveinspektor, kes võtab vastu avaldusi.
    Avalduse majanduspolitseile võib saata ka postiga, kuid isiklik kohaletulek on soovitavam, sest inspektor saab siis esitada lisaküsimusi, täpsustada fakte, anda nõu jne.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.