Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa vaevleb

    Peaminister Sergei Kirijenko sõnul ei käivitu valitsuse majandusprogramm ilma kriisimeetmete paketi vastuvõtmiseta. Valitsuse eesmärk on säästu abil vähendada riigieelarve puudujääki ning saada rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenu.
    IMF teataski, et kiitis heaks Venemaale 670 miljoni dollarilise osalaenu andmise 9,2 mld dollari suurusest tugilaenust. IMFi juhatus nõustus ka Venemaa palvega kolmeaastase tugilaenu pikendamiseks veel aasta võrra. Venemaa on laenust seni kätte saanud 5,8 mld dollarit, kuid mitu laenueraldist on viibinud majandusreformide takerdumise tõttu.
    Reedel saabus Moskvasse IMFi uus missioon, kes hakkab pidama läbirääkimisi uue, 10--15 mld dollari suuruse laenupaketi üle, mida Venemaa on taotlenud kriisi ületamiseks. Kui Venemaa aserahandusminister Oleg Vjugin loodab, et läbirääkimised suudetakse lõpetada 10. juuliks, siis IMFi asetegevdirektor Stanley Fischler ennustab, et need tulevad rasked ja kestavad vähemalt 1--2 kuud.
    Seni on valitsus oma kriisimeetmete paketi koosseisus parlamendile esitanud juba 13 seadust ja seadusemuudatust, nüüd lisandus neile 6 eelnõu. Kriisimeetmete rakendumise korral peaks riigieelarvesse täiendavalt laekuma 1,5--2,5 miljardit rubla kuus. Praegu laekub riigieelarvesse kuus umbes viis miljardit rubla vähem, kui valitsuse planeeritud 15--17 mld rubla.
    Riigiduuma eelarvekomisjoni esimehe teatel pannakse kriisipakett parlamendis esimesele lugemisele 1. juulil. President Boriss Jeltsin hoiatas sel nädalal sotsiaalsete pingete ja poliitilise ebastabiilsuse eest, kui kriisimeetmeid heaks ei kiideta, ning lubas riigiduuma laiali saata, kui kriisipaketti enne suvevaheaega heaks ei kiideta. Parlamendi kahekuuline suvepuhkus peaks algama 16. juulil.
    Sel ajal, kui valitsus püüab IMFi laenude abiga finantsturgu stabiliseerida, levivad kuuldused, et suurte energiafirmade juhid on taotlenud rubla 50protsendilist devalveerimist. Välisanalüütikud ei taha seda uskuda, sest devalveerimine suurendaks inflatsiooni, õõnestaks keskpanga usaldusväärsust, laastaks pangasüsteemi ja tekitaks poliitilist ebakindlust.
    Devalveerimine seaks suurima löögi alla riigi 1700 panka, mis rahvusvaheliste standardite järgi on väiksed ja kriisi tõttu nüüd raskustes, sest nad on hoiustamise ja investeerimise asemel enamasti spekuleerinud valuuta-, laenu- ja aktsiaturul. Fleming UCB analüütik Holger Müller arvab, et 10 suurima panga päästmiseks, mille käes on 50% pankade koguvaradest, kuluks siiski ainult 7 mld dollarit (1,5% SKTst).
    Paljudel suurfirmadel, nagu Norilsk Nikkel ja Lukoil, oleks devalveerimisest suur abi. Probleeme tekiks välisvõlaga firmadel nagu Gazprom, kellel raskeneks 9 mld dollari suuruse võla tasumine. REUTERS-ETA-FT-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.