Artikli autor soovis võtta 16. juunil Hansapanga automaadist Hoiupanga kaardiga raha, kuid selgus, et kontol oli tunduvalt väiksem summa, kui pidanuks olema. Järgmise päeva pärastlõunaks oli raha tagasi. Sama kordus viis päeva hiljem.
Ain Rasva Hoiupanga infotehnoloogia osakonnast ei suutnud alguses uskuda, et selline asi on võimalik. Lähemal uurimisel selgus, et Hoiupanga arvuti on häälestatud teisiti kui Hansapanga oma.
«See on kindlasti meie viga, et me seda seni pole avastanud,» tunnistas Rasva. Tema väitel pole varem selliste probleemidega panga poole pöördutud.
Forekspanga turundusdirektori Ranno Pajuri sõnul võib olla teoreetiliselt võimalik, et pangaautomaadis tehingut sooritades jõuab signaal põhiserverini, kuid ei tule sealt korralikult tagasi ja tehing jääb katki. «Samal ajal võtab aga põhiserver raha juba kontolt maha ja hiljem, kui pangas viga avastatakse, kantakse raha tagasi,» jätkas Pajuri.
Ühispanga arendusdirektor Jaan Tamm pidas kõige tõenäolisemaks variandiks topeltbroneeringute tegemist kaardiga maksmisel.
Allakirjutanu kasutab maksekaarti ostude eest tasumisel harva ja kadunud summad ületavad tunduvalt kaardiga makstes tekkida võivad topeltbroneeringud.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele